Test: hea ranits toetab selga (3)
30.08.2007 00:01
Linda Raska, Postimees
Sellest, milline kooliranits on paremini toestatud, mugavamate rihmadega ja rühisõbralikum, saab aimu ise kotti selga proovides.
Kümneaastane Dan valib Tallinna kaubamaja kotiosakonnas meeldivaima koolikoti välja mõne minutiga. Hiljem selgub, et kott on küll seljas mugav, aga ebapiisav toestus kisub raskuse all selja nõgusaks. Eri kottide võrdlemiseks laename kaubamaja spordiosakonnast kaks komplekti hantleid, et kott ikka piisavalt raske tunduks. Arvestades koolilaste üle normi kaaluvaid kotte, peaks neljakilosest raskusest piisama. Dan proovib kotte üksteise järel selga ja mõne aja pärast on selge, et välimuse järgi kõige rühisõbralikumad pole tegelikult sugugi mugavad. Tuleb ka välja, et näiliselt umbes ühesuurused kotid võivad kandjale olla liiga suured või hoopis väikesed. Mugavaimad rihmad on õhukesed, toestatud ja järgivad õlgade kuju. Koti põhi peab olema toega, muidu vajuvad raamatud läbi ja suruvad alaseljale. Kvaliteet tagab tervise Lastearst Anne-Kristi Uuli soovitab uut koolikotti valida kindlasti koos lapsega. Kodust võiks kaasa võtta paar paksemat raamatut, siis saab koti õigest raskusest ja istuvusest paremini aimu. Uuli sõnul on hea koolikott toestatud seljatagusega ja laiade reguleeritavate rihmadega, samuti paljude taskutega. Kott ei tohi vajuda ristluudele, vaid peab ilusti turja peal istuma. Paremad, kuid ka kallimad kotid on seljaosast tugevalt toestatud. Uuli jutu järgi on levinumate rühihäirete põhjuseks mitte ainult halva kvaliteediga kott, vaid ka vale kõrgusega laud või tool, ka vale istumisasend õppimisel, televiisori või arvuti ees aega veetes. Siiski on kõverselgsuse kujunemisel äärmiselt oluline, millist koolikotti ja kuidas laps kannab. Arenemisjärgus luude ja lihastega laps peab koolikotti kandma mõlemal õlal.
|
