Paljudes kohtades on lasteaiajärjekorrad pikad ning seetõttu ei tee lapsevanemad vähemalt esialgu kohatasust numbrit. Mõne aja pärast võib maks aga ülemäära suur tunduda, eriti kui lapsevanem võrdleb seda summaga, mida mõni muus omavalitsuses elav tuttav lasteaiale kulutab. Ajal, kui Viimsi valla lasteaedades küsitakse 470 krooni osalustasu, maksab Vaivara lapsevanem vaid kümme krooni. Nii suure vahe üheks põhjuseks on asjaolu, et Vaivara vald peab ülal vaid üht väikest lasteaeda ja isegi selle rühmad pole päriselt täis, Viimsi lasteaiad aga asuvad uutes hoonetes. «See suurendab kulutusi ning samas tahame ka lasteaia personalile konkurentsivõimelist palka pakkuda,» ütleb Viimsi valla noorsoo- ja haridusosakonna juhataja Kadi Bruus.Omavalitsus otsustab Lasteaiatasu erinevust maakondi ja linnu võrreldes näitab ka Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonnas eelmisel aastal korraldatud uurimus «Omavalitsuste toetus lastega peredele». Sellest selgub, et keskmiselt kulutavad vallad ühele lasteaiakohale rohkem kui linnad, samuti on suurenenud maa ja linna lasteaiakoha üldmaksumuse vahe. Kui 2003. aastal oli see 40 ja 2004. aastal 100 krooni, siis 2005. aastal juba 500 krooni. Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaeksperdi Heda Kala sõnul kehtestab iga valla- või linnavolikogu lapsevanema tasu määra ning sellest tulenevadki erinevused omavalitsuseti. Lapsevanemalt küsitav summa võib sisaldada õppevahendite tasu, lasteaia majandamiskulu, personali töötasu ja sotsiaalmaksu. Toidupäeva maksumuse tasub vanem selle järgi, mitu päeva laps lasteaias sõi. Lisatasu eest saab olenevalt lasteaiast osaleda huviringides, ujulatega lasteaedades on eraldi ujumistasu. Osalustasu 10–470 krooni Erinev kohatasu ühe omavalitsuse eri lasteaedades võib kehtestada lisateenuste olemasolul, selgitab Kala. Lapsevanema osalustasu võib sõltuda ka lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Tallinna Nurmenuku lasteaia juhataja Aina Arro leiab, et pealinnas küsitav 288-kroonine osalustasu on suhteliselt väike summa võrreldes sellega, mida selle eest lapsele pakutakse: teda õpetatakse, ta on hoitud ja toidetud ning osalustasu eest muretsetakse ka õppevahendid ja mänguasjad. Arro sõnul pole ükski nende lapsevanem kurtnud, et osalustasu oleks liiga suur. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab lasteasutuse hoolekogu (lapsevanemate esinduskogu) ja kinnitab juhataja. Keskmiselt jääb päeva toiduraha Eesti lasteaedades 15–20 krooni vahele. Toitlustamise toetust on võimalik taotleda dokumentide alusel, osa omavalitsusi katab need osaliselt või täielikult. Mõnes omavalitsuses võivad vanemad saada soodustust, kui lasteaias käib ühest perest mitu last. Kärdla linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ivi Remmelgi andmetel on neil soodustus teise lapse pealt 50% ja kolmas laps saab lasteaias käia tasuta. Maksimaalne osalustasu, mida vanematelt küsitakse, moodustab 20% valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Alampalga määra tõustes võib tõusta ka osalustasu. Enamasti on lapse vanematel võimalik taotleda osalustasu maksmisel soodustust. Selleks tuleb lähtuvalt valla- või linnavalitsuse kehtestatud korrast esitada sotsiaaltoetuse taotluse dokumendid. Lasteaia hoolekogu määrab soodustuse protsendi, mis võib ulatuda kuni 80ni. Õppevahendite kulu 20% peaks lapsevanem suutma ise katta. Osalustasu tõstmine peab olema põhjendatud ning eelnevalt lapsevanemate esindustega läbi räägitud. Oluline on täpsustada doteerimisvõimalusi. Linna- või vallavolikogu esindab elanike huve ja arvestab seega ka vanemate vajaduste ja võimalustega, kinnitab Kala. Lasteaia osalustasu suuremates linnades Linn Lapsevanema osalustasu kuus Tallinn 288 kr Tartu 290 kr Pärnu 200 kr (suvekuudel 100 kr) Viljandi 200 kr Võru 250 kr Rakvere 240 kr Kärdla 245–270 kr (220 kr + õppetasu 25–50 kr vastavalt vanuserühmale) Kuressaare 324 kr Narva 82–98 kr (60 kr + õppevahendid, 22 kr sõimes või 38 kr aias) |
