Esiteks polegi ümbruskonnas muid avalikke söögikohti, teiseks pakub Seto Tsäimaja mõnusat vaheldust hamburger-friikartul-pihvid programmile, mis Eestimaa kaugemates kantides levinud. Ja kolmandaks on Tsäimajas suurepärane miljöö. Laastukatusega palkhoone on ühtaegu tänapäevane kui ka kõrval asuva talumuuseumi kompleksiga kokku sobiv. Hea ilmaga saab verandal istudes jälgida õuel tiirutavat hobust või külakiige külge klammerdunud pisiperet – nii ei pea lapsed kogu aeg täiskasvanute tähelepanu nõudma.Tsäimaja sees püüab pilku suur kolme siibriga vene ahi, mis annab talvel tublisti sooja. Ja kui leti kõrval tahvlile kirjutatud menüü peaks korraks segadusse ajama, saab võtta abiks eestikeelse tõlke. Seto suulliim tähendab soolaleeme ehk kohalikku traditsioonilist külmsuppi. Seda on nii valget kui ka verrevat ehk punast. Põhimõtteliselt on tegu hapukoore ja vee peal tehtud külmsupiga, mille saab ruttu valmis ja mis maitseb eriti hästi soojal ajal. Suitsulihaga hernesupp (kui juhtub selle päeva menüüs olema) on seevastu rammus ja tõsine toit, mis võib väiksema söömaga inimesel kõhu täita. Praevalik pole ülemäära suur, kuid rahuldab mõistlikud soovid üldjoontes ära. Setopärasest pudrust – kartuli-tangu või oa-tangu – leiab üllatuslikult veel suitsulihagi. Naistele ja lastele paras ports supi kõrvale. Paneeritud sealiha, sealiha mütsiga ning uudisena menüüsse tulnud aholiha ehk piprane pajapraad sobivad keskmisele Eesti mehele nagu rusikas silmaauku. Siiski pole portsud ülemäära suured ning näljastel tuleks kindlasti lisaks eelroa või magustoidu peale mõelda. Magustoitude valik on päris hea: rabarberikook, pannkoogid moosiga, kama õunte, rosinate või kohupiimaga. Ja kindlasti tasub maitsta Tsäimaja kokkade valmistatud sõira, mis kuulub kahtlemata Setomaa paremate hulka. Nuriseda tahaks aga teeninduse üle. Et tellida saab vaid leti juures, kipub laupäeval lõuna ajal järjekord pikaks venima. Lauda jõuab söök siiski kiiresti ja hoiatuskiri, et prae ooteaeg on kuni 20 minutit, on ilmselt erandjuhtudeks. Tsäimaja pidajad võiksid kaaluda, kas mitte hakata võtma tellimusi lauast, see vabastaks külastajad järjekorras passimisest. Ja tavapäraste süldimeloodiate asemel võiks söögikohas kõlada kohalike pillimeeste ja laulunaiste looming. Hea on see, et kaardiga maksmine on tänapäeva Eestis isegi äärealadel enesestmõistetavaks saanud.
Väljavõte menüüst: Suulliim e külmsupp – 12 krooni (väike ports) Kartuli-tangupuder – 24 krooni Oa-kruubipuder – 24 krooni Praetud kala – 50 krooni Kanapraad – 44 krooni Paneeritud sealiha – 56 krooni Sealiha mütsiga – 62 krooni Kukeseenepraad – 52 kroon Aholiha ehk piprane pajapraad – 68 krooni Pannkoogid moosiga – 14 krooni Kama – 6 krooni Kook – 10 krooni Köömnetee – 5 krooni Sõir 50 gr – 12 krooni Alkohoolsetest jookidest pakutakse pudeliõlut, viina, magusaid napse ja Eesti veine. |
