Postimees käis Harjumaa metsades uurimas, kuidas on seal tänavu lood seenevarudega. Eile keskpäeval kohatud mitmed seenelised andsid tunnistust sellest, et metsades juba on, mida korjata.

«Seeni palju ei ole, kuid maasikaid on küll kuhjaga,» kiitles Sergei korvi hoides. Hoolimata väidetavalt vähesest seenevarust oli Sergei suutnud ka juba üle liitri jagu kukeseeni ämbrisse koguda.

Kukeseenel üldine tuntus

Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi mükoloogia õppetooli juhataja professor Urmas Kõljala sõnul tõotab Eestis tänavu tulla väga hea seeneaasta. «Kevad oli soodne ning kui soojad vihmahood jätkuvad, on võimalus septembri alguseks suurt seenesaaki loota,» arvas ta.

Küsimus, kas eestlastel võiks sarnaselt hiljuti valitud rahvuskalaga olla ka rahvusseen, pani professori muigama. «Oleme kolleegidega seda arutanud, aga ma ei taha oma valikut avaldada, sest keegi võib teisel arvamusel olla,» hoidus ta vastusest.

Kõljala hinnangul võib ühest küljest pidada Eesti rahvusseeneks kukeseent, sest inimesed tunnevad seda ja seent müüakse palju. «Aga samas ei ole see võrreldes paljude teistega hea söögiseen,» arvas ta.

Gurmaanluse seisukohalt pidas Kõljalg parimateks kohalikeks seenteks kevadseeni nagu mürklid ja kurrelid.

Professor Kõljalg rõhutas, et häid seeneleiukohti leidub kõikjal Eestis – tuleb vaid jälgida, kus viimati hoovihma sadas. «Seened kerkivad niiskesse ja sooja kohta, mistõttu soovitan seenekorjamiseks näiteks Värska-kandi metsasid,» sõnas ta.

Eesti Loodusmuuseumi botaanika osakonna juhataja Loore Ehrlichi sõnul avab muuseum septembri alguses oma iga-aastase seenenäituse. Tema kinnitusel korjab loodusmuuseum oma seened ise ning tavaliselt teevad nad seda Tallinnast kuni 50 kilomeetri raadiuses.

Palju leiukohti

Siiski ei maksa loodusmuuseumi töötajatelt pärida häid seenekorjamiskohti. «Tahame leida metsadest võimalikult paljude seeneliikidega leiukohti, mistõttu tavalisele seenekorjajale meie leiukohad ei sobi,» nentis Ehrlich.

Loodusmuuseumi botaanika osakonna juhataja arvates võivad Eesti parimad seeneleiukohad olla Aegviidu-lähedastes metsades.

«Haapsalu poole minnes võib samuti leida nii mõndagi,» ei andnud Ehrlich leiukohtadest täielikku infot.

Idee valida Eestile rahvusseen oli Ehrlichile võõras. «Kes pooldab sellist tingeltanglit ja tahab igast valdkonnast rahvuslikke asju, tema muidugi tahaks endale rahvusseent, kuid mina väga ei poolda säärast asja,» kinnitas loodusmuuseumi botaanika osakonna juhataja.

Korv ääreni täis

Ehrlichi arvates on eestlaste seenetundmine üldiselt nigel. Tema sõnul tunnevad venelased söögiseeni paremini, sest nende elulaadis on korilust rohkem esinenud ja nad liiguvad metsades palju rohkem.

Tänavu teist korda metsa seeni korjama läinud Ljubov Peetla pidas imestusväärseks aga metsmarjade rohkust.

«Seeni väga palju ei ole. Aga mustikaid on kõik kohad täis,» rõõmustas Peetla. Ometi suutis ta kaasavõetud seenekorvi päeva lõpuks pea ääreni täis korjata.

Seenekohad

• Aegviidu vald (Harjumaa)

• Lahemaa (Harjumaa ja Lääne-Virumaa)

• Oru vald (Läänemaa)

• Paide lähiümbrus (Järvamaa)

• Vihula vald (Lääne-Virumaa)

• Värska vald (Põlvamaa)

Allikas: asjatundjate hinnangud ja huviliste soovitused