| Ljubov Grigorjeva suri 73-aastasena tänavu 13. aprillil 2007, kirjutab Konstantin Morenko venekeelses nädalalehes Den za Dnjom.
Lahkunu tütar Jelena Guova ja tema mees Viktor Guov pöördusid väljaande poole, kui Ljubov Grigorjeva oli veel elus. Tütar muretses ema tervise pärast, sest naisel tekkis märtsis köha, ta hakkas raskelt hingama ning sai istuvas asendis maksimaalselt kolm tundi öö jooksul magada. 17. märtsil hakkas Ljubovil nii paha, et sugulased kutsusid kiirabi. Viktori sõnul kahtlustasid meedikud haigel kardiogrammi järgi probleeme südamega ning soovitasid külastada perearsti.
Naise tervist aastast 1992 jälginud dr Reet Järve juures käis Grigorjeva 26. märtsil. Sel päeval ambulatoorsesse kaarti tehtud sissekande kohaselt olid naise süda ja kopsud korras. Samal päeval helistas Grigorjeva tütrele ja rääkis, et doktor seletas tema halba tervist tavalise külmetusega.
Viie päeva pärast viidi kopsuturse, tugevate südametöö rikete ja hüperglükeemiaga (suhkrunäit ületas normi kaheksa korda) Grigorjeva Mustamäe haiglasse. 2. ja 5. aprillil elas Ljubov üle kliinilise surma ja pärast teistkordset elustamist ei õnnestunud meedikutel teda enam teadvusele tuua. Kui tütar küsis arstilt tagantjärele ema diagnoosi, vältis lahkunut ravinud kardioloog Marina Sungalovskaja kohtumisi lahkunu sugulastega ning oli konfidentsiaalsusele viidates haigusloo koopia väljastamise vastu. Hiljem õnnestus sugulastel 206 lehekülge haiguslugu siiski kätte saada. Kardioloog keeldus ametlikust kommentaarist 16. aprillil viibis Den za Dnjomi ajakirjanik Grigorjeva tütre mehe Viktori ja doktor Sungalovskaja vestluse juures.
Arst väitis, et Ljubovi surma põhjuseks oli diagnoosimata jäänud
stenoos, mida tõestavad ka lahkamise tulemused. Dr Sungalovskaja sõnul oli haiglasse saabunud patsient suremas ning ansse ellu jääda polnud tal mingisuguseid. Grigorjevale 2003. aastal tehtud südameuuring ei näidanud mingeid probleeme.
Den za Dnjomi ajakirjanik arstilt ametlikku kommentaari ei saanud. Grigorjeva ambulatoorsest kaardist selgub, et patsient oli 2001. aastast põdenud vaid külmetust ning olnud siis kuus aastat terve. Kaardil viitavad paljud kirjed nädalalehe kinnitusel tundmatutele arstidele ning ei sisalda perekonnanimesid ega ameteid. Perearst Järve sissekannete kohaselt on patsiendi süda kogu aeg olnud korras. Kui ajaleht palus teistel arstidel doktor Järve koostatud kaarti vaadata, ütles perearst Nadeda Karjagina, et kaardis kirjeldatud sümptomitega oleks pidanud patsiendi saatma tegema kardiogrammi ning ühtlasi kontrollima kopse ja südant. «Aordiklapi stenoos areneb 1020 aastat. Isegi kui sümptomid pole selgelt nähtavad, pidi arstil tööle hakkama intuitsioon, kui patsient teatas, et võib magada vaid istudes, mis on selge südamepuudulikkuse tunnus,» ütles Karjagina.
Sama kinnitas tervisekaitseameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna, kelle sõnul ei konstanteerinud perearst õigeaegselt südame- ja kopsupuudulikkust ning patsient sattus haiglasse haiguse viimases staadiumis. Tervisekaitse: õigeaegse diagnoosi korral jäänuks naine ellu Den za Dnjomi ajakirjanik kohtus perearst Reet Järvega mõni tund enne tema äralendu Itaaliasse ooperifestivalile. Järve meenutas vaevata Grigorjeva viimast visiiti ja teatas, et kuulas kopsud korralikult üle ning samuti kontrollis turset kõik oli normis. Samas ei eitanud ta, et aordi ja aordiklapi haigestumisel peab südames ja kopsudes olema kuuldav vastav müra. «Ma ei oska teile öelda, miks ma midagi ei kuulnud. Töötan mitu aastat, kogemus peaks ju olema,» kõlas ta vastus. Järve on samuti nõus sellega, et Grigorjeva oleks tulnud saata röntgenisse, kuid sel ajal aparaati polikliinikus polnud. Pidades kahenädalast köha külmetuseks, otsustas arst oodata.
Mardna on kindel, et kui perearst diagnoosinuks Grigorjeva haiguse õigeaegselt või vähemalt saatnuks naise uuringule spetsialisti juurde, oleks ta praegu elus. Tervisekaitseameti järelevalveosakonna juhataja sõnul leitakse vigu ühes kolmandikus tervisekaitseametile laekuvatest juhtumitest. Toimetas Rando Tooming, Postimees.ee |