Kinnisvara

Võrreldes Lõuna-Eesti piirkonna suuremate keskustega nagu Tartu ja Viljandi, on Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru linnade ja maakondade asulate kinnisvarale iseloomulikud olnud suhteliselt madalad hinnad.

Populaarseim korteritüüp on 2-toaline, millele järgneb tehingute arvult 3-toaline, kusjuures eelistatud on heas korras kinnisvara. Kaasaegse remondiga korterite eest küsitakse sageli keskmisest kuni kaks korda kõrgemat hinda, mistõttu nende müügiperioodid kujunevad seetõttu pikaks. Renoveeritud korteritega on toimunud tehingud keskmisest 30-40 protsenti kõrgemal hinnatasemel. Suuremat remonti vajavad korterid on keskmisest 20 protsenti madalama hinnaga. Suuremaid investeeringuid vajavates puitkonstruktsiooniga korterelamutes on halvas seisukorras korterite hinnatase keskmisest kuni 70 protsenti madalam.

Välja võib tuua ka hindade tugeva maakonnasisese diferentseerituse. Linnade mõjupiirkonnad on suhteliselt väikesed ja seetõttu võib vaid kümmekond kilomeetrit keskusest eemal paiknevas asulas korteri hind olla vaid viiendik võrreldavas seisukorras maakonna keskuses paikneva eluruumi hinnast. Võib siiski eeldada, et autostumise mõjul hinnaerinevused ajapikku tasanduvad.

Jõgeval on võrreldes 2005. aasta esimese poolega korterihinnad praegu kerkinud ca kolmekordseks. Valgas on statistiline hinnatõus olnud veelgi kiirem, ulatudes 2005. aasta esimese poolaastaga võrreldes ca 350 protsendini. Kiire hinnatõus on olnud tingitud peamiselt kiirest tööhõive suurenemisest, inimeste sissetulekute kasvust ja kinnisvaralaenude kättesaadavuse paranemisest.

Korterituru aktiivsus on käsitletavates piirkondades püsinud küllaltki stabiilne. Suurema hüppe tehingute arvus on teinud Põlvamaa korteriturg, kus aastane kasv on olnud ca 40 protsenti. Jõgeva linn paistab erandina silma sellega, et tehingute arv on eelmise aastaga võrreldes vähenenud.

Tavapäraselt on aktiivseim korterite turusektor. Võrumaal toimub tehinguid korteriomanditega umbes kaks korda rohkem kui eramutega ja neli korda rohkem kui kruntidega. Valgamaal on korteritega toimunud tehingute ülekaal veelgi suurem, sest neid ostetakse-müüakse umbes 2,5 korda rohkem kui eramuid ja üle 15 korra rohkem kui elamukrunte. Võrreldavad suhtarvude suurusjärgud kehtivad ka Põlva- ja Jõgevamaa elukondliku kinnisvara turu kohta. Eramute ja elamukruntide tehingute osakaal hakkabki suurenema inimeste jõukuse kasvades. Uusehitust või vanema maja renoveerimist lubada saavaid peresid on neis piirkondades praegu veel siiski küllalt vähe.

Kinnisvara hinnatõus jätkub seniste soodsate tingimuste püsimisel kuni on saavutatud suhteline tasakaal, mis tähendab piirkondlike hindade ühtlustumist. Vahed hindades on üsna loogilised sõltuvalt konkreetse asula paiknemisest, infrastruktuuri arengutasemest ja elanike võimalusest asulas või selle läheduses tööd saada. Keskustest kaugemal asuvate asulate korterite ja eramute hindasid suunab sageli piirkonna suurima tööandja käekäik. Tööpuuduse vähenemine ja perede sissetulekute kasv on mõjunud käsitletava piirkonna elukondliku kinnisvara turule positiivselt. Pidevalt on suurenenud turu aktiivsus ja varade hind on stabiilselt tõusujoonel. Tulevikus võib oodata uute projektide hulga suurenemist ning korterituru kõrval eramute ja kruntide turu elavnemist.

Esimesed katsetused uute ja kapitaalselt renoveeritud korterite projektidega on toimunud. Küllaltki vaikne on uute eramute või suvilate rajamiseks mõeldud krundiprojektide turg. Suurenemas on inimeste hulk, kes soovivad Lõuna- ja Kagu- Eesti looduskaunisse keskkonda rajada n-ö teist kodu.

Keskmised hinnad (kr/m2)

2-toalised korterid

Linn     2005   2006   2007

Jõgeva 1500    2700    4800

Põlva    3600    5900    7600

Valga    1800    4400    6600

Võru      4700    6700  10500

Allikas: maa-amet, Hansapank