|
Majade hinnad Eestis, mis 2005. ja 2006. aastal oli omamoodi esinumbriks,
tõusid tänavu esimese kolme kuuga 5,68 protsenti ja seda võrreldes 2006. aasta
esimese kvartaliga. See on Global Property Guide'i hinnangul märkimisväärselt
vähem kui 77,52-protsendine aastane hinnatõus 2006. aasta esimeses kvartalis.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | parand
USA ikka Hiina odavate kaupade tarbija
majandusanalüütik
USA turg mõjutab teatud määral ka Euroopat ja Eestit.
Nõndamoodi,et Hiina on peamine Hiina odavate ...
|
|
Kõrgemad intressimäärad ja ülekuumenenud turg on hinnatõusu pidurdumise
peamisteks põhjusteks. Näiteks on Euroopa Keskpank tõstnud baasintressimäära
üheksa korda, kergitades seda tänavu juunis nelja protsendini. Eelmise aasta
novembris oli see aga veel kaks protsenti. Euroopa riikidest kogesid aasta algul
väikest kinnisvarahindade muutust Prantsusmaa, Iiri, Hispaania, Kreeka, Holland,
Portugal, Rootsi ja Šveits.
Ka Ameerika Ühendriikides on majade hinnatõus aeglustunud. Nii näiteks
kerkisid hinnad tänavu esimeses kvartalis 4,07 protsenti võrreldes mullu sama
ajaga. 2006. aasta esimese kolme kuuga tõusid need aga 12,78 protsenti.
USAs on intressimäärad paari viimase aastaga järsult tõusnud. Kui mais 2004
oli baasintressimäär üks protsent, siis nüüd on see 5,25 protsenti.
Föderaalreserv pole nimetatud intressimäära muutnud 2006. aasta juunist saadik.
Global Property Guide’i ülevaatest ilmneb, et euroregiooni riikides oli
majade hinnatõus esimeses kvartalis väiksem, kui väljapoole nimetatud tsooni
jäävates Euroopa maades.
Nii oli see ka näiteks Lätis, mis soovib võtta euro kasutusele 2010. aastal.
Nimelt haaras Läti liidripositsiooni esimese kvartali hinnatõusu põhjal. Riias
tõusid majade hinnad eelmise aasta algusega võrreldes 44,23 protsenti, 2006.
aasta esimeses kvartalis oli tõus 35,64 protsenti.
Leedus tõusid majade hinnad tänavu esimeses kvartalis mullu sama ajaga
võrreldes 26,32 protsenti. Eelmise aasta alguses oli h innatõus 2005. aasta
esimese kvartaliga võrreldes 25 protsenti. Leedu keskpank tõstis juunis
pikaajalisi intressimäärasid 4,6 protsendini, veel märtsis olid need 4,2
protsendi tasemel.
Euroopa Komisjon lükkas tagasi Leedu taotluse minna 2007. aastal üle Euroopa
ühisrahale eurole, kuna inflatsioon on lubatust suurem. Norras tõusid majade
hinnad 16,69 protsenti 2006. aasta esimese kvartaliga võrreldes.
Suurbritannias on pärast 2005. aastal ja 2006. aasta alguse hingetõmbepausi
hinnad taas kiiremini ülespoole liikunud. Selle aasta alguses tõusid majade
hinnad eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 9,25 protsenti, 2006. aasta
alguses kallinesid majad 2005. aasta algusega võrreldes 5,3 protsenti. Iseäranis
järsk tõus toimus tänavu Põhja-Iirimaal ja Londonis, vastavalt 57,6 ja 14,3
protsenti.
Küpros, mis läheb eurole üle 2008. aasta algusest, asub nüüd keset
kinnisvarabuumi. Nimelt on majad kallinenud eelmise aasta algusega võrreldes
kümme protsenti. Finantssektori vabamaks muutumine, intressimäärade alanemine ja
suurenenud nõudmine kõrgema kvaliteediga majade järele on peamised hinnatõusu
põhjused Küprosel.
Kinnisvarabuum areneb praegu hoogsalt Aasia - Vaikse ookeani regioonis.
Filipiinidel, Singapuris ja Lõuna-Koreas on hinnad tõusnud aastaga üle 10
protsendi. Austraalia on toibumas 2004.-2006. aastal toimunud aeglustumisest.
Vaatamata kõrgematele intressimääradele on majade hinnad 2007. aasta alguses
tõusnud 8 protsenti, võrreldes 4-protsendise tõusuga 2006. aasta esimeses
kvartalis.
Kanadas on kinnisvara hinnad tõusnud tänu tugevale majanduskasvule,
hüpoteeklaenude madalatele intressidele ja aktiivsele sisserändele. Esimeses
kvartalis kallinesid majad 9,3 protsenti 2006. aasta algusega võrreldes.
Möödunud aasta alguses oli tõus 7,55 protsenti ja seda 2005. aasta algusega
võrreldes.
Tai ja Iisrael, mis on kannatanud poliitiliste kriiside all, pole investorite
usaldust pälvinud. Nii näiteks langesid eramute hinnad Iisraelis aastaga 10,52
protsenti ja seda eelkõige «tänu» suurenenud murele poliitilise olukorra ja
julgeoleku pärast Lähis-Idas.
Portugali majanduse vaikelu on vähendanud kõrgete eurointresside mõju. Majade
hinnad tõusid selle aasta alguses vaid 1,14 protsendi võrra, võrreldes
2,17-protsendise aastase tõusuga 2006. aasta esimeses
kvartalis. |
