|
«Majanduse konkurentsivõime hoidmiseks on väga oluline ka palgakasvu ja
tootlikkuse ühtlustumine. Ülikiire palgatõus ja liialt optimistlikud
palgaootused peavad pidurduma ning tootlikkuse kasv möödunud aastaga võrreldes
kiirenema,» ütles Lipstok.
Pangajuht lisas, et IMFi aruanne on tavapäraselt põhjalik.
Rõhutades Eesti senise poliitika tulemuslikkust, annab IMF olulisi soovitusi
majanduskasvu tasakaalustamiseks ning ülekuumenemisega seotud riskide
vähendamiseks.
Lipstoki sõnul suhtuvad Eesti valitsus ja keskpank IMFi ettepanekutesse täie
tõsidusega. Ta lisas, et Eesti majanduspoliitika hetke tähtsaim eesmärk on pehme
maandumise toetamine, kus võtmeroll on eelarve tuntaval ülejäägil ning laenuturu
edasisel rahunemisel.
«IMF rõhutab samuti Põhja- ja Baltimaade pangandusjärelevalvete vahelise
koostöö tähtsust. See on loomulik, sest Euroopa ühtsel turul saab panganduse ja
finantssüsteemi riske maandada ainult liikmesriikide vahetu ja pideva koostöö
kaudu,» rõhutas Eesti Panga president.
Fondi hinnangul on turgudel aktsepteeritud eurole ülemineku kolme kuni nelja
aastane lükkumine, kuid euroalaga ühinemise nihkumine määramatusse tooks kaasa
ebakindlust.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tunnustas Eesti iga-aastase majandusolukorra
ja väljavaadete arutelu lõpptulemusena Eesti majanduse seniseid edusamme ja
kiiret liikumist Euroopa Liidu keskmise taseme suunas.
Samal ajal juhtis IMF tähelepanu olulistele majanduspoliitilistele riskidele,
rõhutades tugeva eelarvepoliitika ning hoolsa finantsjärelevalve ja
pangandusanalüüsi olulisust. Aruande aluseks on IMFi esindajate visiit
Eestisse 2.-14. maini 2007, mille käigus peeti Eesti riigi ja erasektori
esindajatega iga-aastaseid majanduspoliitilisi arutelusid.Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
