Foto: Reuters / Scanpix

Immuunpuudulikkuse viirus HIV-1 nakatas inimest esmakordselt umbes saja aasta eest. See on üle 20 aasta varem seniarvatust, selgus konverentsil Evolution 2008 esitletud uuringust.

Viiruse teine liik HIV-2 jõudis inimesteni mitukümmend aastat hiljem ahvidelt, kes olid seda viirust kandnud juba mitu sajandit, mitte miljoneid aastaid, nagu mõned uurijad on arvanud, vahendas Taru Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Esimene märk, mis viitas, et teadlased olid HIV-2 uurimisel valejälgedel, tuli eelmisel aastal.

Nimelt põhineti varem oletusel, et kuivõrd ahvid tavaliselt ei haigestu ahvide immuunpuudulikkuse viirusse, siis peavad nad selle viirusega olema kokku puutunud miljonite aastate jooksul.

Kui see oleks õige, peaks ahvide põlvnemispuu ja immuunpuudulikkuse viiruse arengutee kattuma.

Kuid möödunud aastal avastas Arizona ülikooli üliõpilane Joel Wertheim koos oma juhendaja Michael Worobeyga, et Aafrika rohepärdikute puhul ei pea see eeldus paika.

«Siit tuli välja, et viiruse vanus polegi miljoneid aastaid,» ütles Wertheim.

Selleks, et saada täpsemalt teada, kust ahvide immuunpuudulikkuse viirus pärineb, kogus Wertheim viiruseproove Aafrika hallmangabeidelt ja USAs asuvatest primaatide uurimiskeskustest.

Pärast proovide töötlemist ja tulemuste analüüsi pani Wertheim kokku viiruse sugupuu. Selgus, et hallmangabeid nakatusid ahvide immuunpuudulikkuse viirusesse 1808. aastal ja 125 aastat hiljem kandus see üle inimestele viirusena HIV-2.

Teises teadustöös uuris sama ülikooli tudeng Marlea Gemmel HIV-1 kohta kogutud geneetilist materjali, mis on pärit Kongost Kinshasa haigla patoloogiaosakonnas 1960. aastatel kogutud lümfikoest.

Preaguseks on ta võrrelnud umbes tuhandet DNA aluspaari ning kõrvutanud andmeid 1959. aastast pärineva HIV-1 järjestusega, mis on eraldatud ühest külmutatud vereproovist.

Pärast inimesele ülekandumist on HIV-1 hargnenud paljudeks alatüüpideks, kuid 1959. aastast ja 1960. aastatest pärit viirused olid palju erinevamad kui oleks võinud eeldada.

«See viitab, et viirus hargnes tükk maad enne 1960. aastat,» ütles Gemmel.

Seejärel võrdles ta eelmainitud viiruste geenijärjestusi uuemate järjestustega ning väidab, et HIV-1 kandus inimesele umbes aastal 1908, mitte aastal 1931, nagu eeldas 1959. aasta viiruse põhjal tehtud analüüs.

Seega oli viirus inimeste seas väikestviisi liikvel juba 20. sajandi keskpaigas. Samal ajal alanud linnastumine on aga osaline selles, et maailmas sai puhkeda aidsiepideemia.

Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee