Mees 700 puuga
30.06.2007 00:01
Eva Kübar, Postimees
Tallinna lähedal Peningi külas ilutseb traatväraval tagasihoidlik
kollane silt «Dendropark». Aeda sisse piiludes selgub, et loodusemees
Aksel Kurt kasvatab seal 700 puu- ja 500 lilleliiki.
Aksel ütleb, et talle lihtsalt meeldib koguda – ja mitte tavalisi puid-põõsaid, vaid just neid liike, mida Eestis mujal ei kasva või kui kasvabki, siis vaid mõni eksemplar. «Mõte on neid puid-põõsaid alles hoida, et Eestimaa neist päris tühjaks ei jääks,» selgitab mees. Puu või põõsa hind pole Akslile oluline, peaasi, et liik oleks haruldane. Näiteks sirgub tema aias püramiidjalakas, mille ta soetas 1980ndatel terve kuupalga eest.
Aksli dendropark asub ühes Eestimaa kõige külmemas piirkonnas, nii et kui puud-põõsad siin ellu jäävad, saavad nad hakkama igal pool mujalgi Eestimaal.
Oma kahe hektari suuruse aia on Aksel liigendanud väiksemateks «tubadeks», mis avanevad puude-põõsaste rägastikus jalutajale mõnikord täieti ootamatult. Nii on Peningis jalakate tuba, veeaed, jaapani aed, varjuaed, saal suure muruplatsiga, okasvormide aed, saarekohvik ning väike aed.
Maausulise Aksli üheks parimaks sõbraks on pendlid, mille abil ta aias veesooni määrab ning otsib üles õiged kohad, kuhu mingi taim istutada. Põhimõtteliselt saab pendli käest küsida kõike – Aksel uurib meie nähes, kas jalakas on halb puu. Pendel pöördub aeglaselt Akslist eemale, mis tähendab «ei»; kui aga metallritv oleks liikunud mehe poole, tähendanuks see «jah». «Puud ja põõsad ongi oma olemuselt kõik head,» kommenteerib Aksel.
Jalakate toas, kus Aksel muuseas ka mediteerimas käib, on olemas kõik selle puusordi põhiliigid. Teiste seas jalaka väike väänlev vorm, mis pilku püüab. Tundub ka, et kõigist puuliikidest leidub Aksli aias toredaid sakiliste äärtega lõhislehelisi variante – olemas on nii lõhisleheline lepp, pärn, kask, vaher, leeder kui ka õunapuu. Väga ilus puu on ameerika valge pärn, mille lehed tuules kergelt liiguvad.
Huvitavaid puid on teisigi. Näiteks kasvab siin pikkade peenikeste okstega ussikuusk – Aksli sõnul Eestis haruldane. Ühel kuusel on aga väga huvitavad käbid, mis kasvavad okste tipus, mitte ei ripu allapoole.
Selgub, et tegu ongi käbikuusega. Vormsi saarelt tõi Aksel Põhja-Eestisse roomava kuuse, mille oks peaks kuni kümme meetrit mööda maad edasi roomama ning sinna siis uue tütarkuuse püsti ajama. Samas jääb taim oma «emaga» seotuks ja nii peaks pikemas perspektiivis välja arenema terve kuuserägastik. Dendropargis kasvab ka Eesti suurim kollane mänd (pinus ponderosa), mis paistab silma oma umbes 15 sentimeetri pikkuste okastega.
Kui Aksel 1982. aastal Udara talu ostis, oli siin täiesti lage. Loodusemees on siin nii kõvasti maaparandust teinud, et nüüd laiutab dendropargi alal mitu tiiki ja sellest tulenevalt on ka künkaid ning laugjamaid platse. Veetoa tiik on seitse meetrit sügav ja selle ümber kasvavad mitut värvi puud – ikka selleks, et tiigi kaldal istudes avaneks maaliline vaatepilt.
Aias jalutajale silmarõõmu pakkumisele on Aksel põhjalikult mõelnud – näiteks on puud heki taha istutatud nii, et kui kahe jändriku vahelt vaadata, avaneb kauni kompositsiooniga looduspilt. Neid kohti nimetab Aksel akendeks. Aia ühes nurgas asuv jaapani tuba on tehtud võimalikult loomutruu ja maaliline – paljude sildade ja taimi täis kasvanud kraavidega.
Taimigi on Aksli aias mitmeid huvitavaid liike, mida mujal ei leidu. Botaanik Urmas Laansoo soovitas tal näiteks panna aeda kasvama maarjajuur ehk anomaalne pojeng. Aksel on ülimalt rahul: «Mai algul hakkab õitsema ja suvi läbi on oksad püsti, ei lamandu, ja kui ära õitseb, tulevad seemnekuprad, mis on ka ilusad vaadata.» Haruldasi pojengilisi kasvab Aksli aias veel teisigi. Lilleaeda aitas kujundada aiaagronoom Irma Tungal.
Iluaiandusega olla tegelenud juba Udara talu kunagine peremees Hindrikson. Aksel on püstitanud tema auks aia saali ossa väikese varikatuse, mille all suvel istuda saab. Vanasti asunud selle koha peal lustimaja – rahvamaja moodi koht, kus noored lõbutsemas käisid.
Aksel ise elab dendropargi keskel vanas majas, milles kunagi tegutses ka kõrts. Maja on üleni viinapuuväätidesse kasvanud, nii et akna- ja ukseavad vaevalt välja paistavad. Peremees ütleb, et on oma iluaias õnnelik.
|
