Palaval suvepäeval või ka aiapeol igatseb ihu kergemat ja värskemat veini – roosa on sel puhul omal kohal.

Ilmtingimata tuleb roosat veini juua jahutatult, rõhutab vinoteegi In Studio Vinum sommeljee Imre Uussaar ja täpsustab, et selle serveerimistemperatuur ei tohiks olla üle kümne kraadi. Nagu šampanjale ja valgele veinile, annavad ka roosale jahedus ning kargus selle õige elu ja maitsevärvi.

Eksliku arvamuse, et roosa vein sünnib valge ja punase kokkusegamisel, kummutab Imre naeruga.

Roosat veini tehakse punastest viinamarjadest, ent viinamarjakestasid hoitakse käärimisvedelikus vaid õige lühikest aega: 6–24 tundi. Vein saab marjakestadest õrnpunaka värvi ja käärib pärast nende eemaldamist edasi. Tihti segatakse roosad veinid maitse timmimiseks eri viinamarjasortidest.

Maitse kuivemat

Imre soovitab tänavu lihtsama, puuviljase ja kergelt magusa maitsevarjundiga roosade veinide (nt Rosé d`Anjou) kõrval maitsta ka kuivemat stiili.

Värvi järgi saab roosad jagada kahvatumateks lõheroosadeks ja tugevamat sõstrapunast marjatooni veinideks. Neist esimesed on tavaliselt värskemad, kuivemad ja happelisemad ning sobivad ka rasvasema liha nagu näiteks sea kaelakarbonaadi kõrvale – see käib nt Provence’i tippklassi roosade kohta, samas ei kehti see nt Kalifornia lõheroosa, õhetava Zinfandel Blushi puhul. Tumedamat marjavärvi roosad on aga jõulisemad, täidlasemad, mahlasemad, marjasemad – nt prantslaste Tavel.

Prantsusmaa roosadest teatakse-tuntaksegi meil vast enim Rosé d`Anjoud Loire’i jõe orust – lihtne poolkuiv vein, mis on tihti kergelt magus, puuviljase ja maasikase-vaarikase maitsega. Istub suvel hästi niisama nautimiseks, samuti tervitusjoogiks ja puuviljade ning magusroogade kõrvale.

Toeka toidu kaaslaseks see nii väga ei sobi – «Kui aga grillkala või -kana maitses on midagi magusat, marinaadis mett vms, tuleb kooslus toiduga kõne alla küll. Ka meega grillitud kitsejuust sobib,» möönab Imre.

Maa lõunaosast, Rhone’i orust tulevad aga jõulisemad, kuivemad ja täidlasemad Tavelid, mis istuvad nii suupistete, punase kala, palsamiäädika ja oliiviõliga tehtud roheliste salatite kui ka lihapateede kõrvale.

Provence’is aga tehakse värskeid, kuivi, happelisi, kergelt vürtsikaid ja mõnikord ka mineraalseid roosasid. «Need on kindlasti proovimist väärt,» sõnab sommeljee ja lisab, et praegu ongi just need tema lemmikud-roosad. Tippklassi omad on seejuures pikema järelmaitsega ja vürtsikad ning sobivad ka grillroogadega.

Uuematest «prantslastest» nimetab Imre Alsace’i kergemat stiili Pinot Noir Roséd, mis on küll puuviljane ja maasikane-vaarikane, kuid samas Anjou’ga võrreldes kuivem.

Menukas Mateus

Hispaania roosad veinid pärinevad põhiliselt Navarrast ja Riojast. Need on enamasti punakasroosad, mahlased ja marjased ning sobivad oma poolkuivusega neile, kes purukuivast veinist ei pea. Neid võib sobitada kergemate juustude, puuvilja, punase kala ja valge grill-lihaga.

Uhked Torrese roosad on aga lihtsamad ja magusapoolsed ning sobivad pigem niisama nautimiseks või puuviljade kõrvale. Seevastu Tšiilist pärit Torrese Santa Digna Cabernet Sauvignoni viinamarjadest roosa vein on punakam, täidlasem ja vähesema happega ning passib kergemate grillroogade, sh köögivilja, kana, samuti vokiroogadega.

Lõuna-Aafrika kohalikust Pinotage-viinamarjast kuivemat stiili roosas on aga kerget hapet ja marjasust, mis teeb sellest hea seltsilise vokiroogadele, risotole, paellale, kanale ja mereandidele.

Kergelt magusa maitsega California Zinfandel seevastu on pigem seltskonnavein või siis sobilik maitseandja magusamate suupistete juurde.

Maailma üks enim müüdumaid roosasid veine on aga Portugali Mateus, mis on suurepärane jahutusjook-värskendus kuumal suveajal – kuiv, värske, kerge gaasiga, elav, kihisev ja mineraalne. Ka kergetele roogadele on see hea kaaslane. Samalaadses lapikus pudelis Primavera on aga sootuks magusam jook.IaI

Vahutav roosa

On ka häid roosasid šampanjasid ja vahuveine. Seejuures roosat šampanjat segataksegi kokku punasest ja valgest veinist ning pannakse siis pudelisse käärima.

Kel rahakott ei luba šampanjat osta, võib valida ka vahuveini. Näiteks mõne Uue Maailma puuviljase ja magusamapoolse kihiseva joogi – nt Jacob’s Creeki Sparkling Rosé. Või siis hoopis mõne Hispaania Cava – see on mõnusalt kuiv vahujook, tehtud šampanjameetodil ja ideaalne suvisel vastuvõtul. Ka itaallaste kerge mulliga roosa pärlvein Prosecco on hea – kuiv, kuid magusa-muskaadise aroomiga.