| «Oleme kolme aasta jooksul kogunud näiteid rohkem kui 20 riigist. Tavaliselt uurime jõgesid, ent kuna Helsingi kanalisatsioon suubub merre, tegutseme seekord sedasi,» rääkis Sögel Helsingin Sanomat Online'ile. Mõõtmiste tulemusena selgitatakse välja vee kokaiinisisaldus, mis annab aimu, kui palju tarbitakse selle kanalisatsioonivõrgustiku piirkonnas narkootikume. Kui tulemus jagatakse keskmise kasutaja doosiga, saadakse tulemuseks kokaiinikasutajate koguhulk. «Kuna kogused on väikesed, siis läks mõõtmiseks vajalike meetodite loomiseks aastaid. Seetõttu uurime nüüd vaid kokaiini, teised narkootikumid ootavad oma aega,» selgitas Sögel. Uurimuse eesmärgiks on saada senisest selgem pilt narkootikumide tarbimisest maailmas. Professori sõnul heitvesi ei valeta, samas kui mitmesugused küsitlused ja konfiskeeritud kokaiinikilode kokkuarvutamine ei too päevavalgele kogu tõde. 56-aastase professori uurimus ei piirdu siiski vaid veega. Kokaiin imendub vereringesse nina limaskesta kaudu, mistõttu tõmmataksegi ainet ninasõõrmesse. Tavaliselt kasutatakse siin abivahendina rulli keeratud paberraha, mistõttu jääb raha külge pulbernarkootikumist märkimisväärseid jälgi. «Vahetasin kohalikus pangas 7500 eurot kohaliku raha vastu. Uurisin ka neid ja võrdlesin saadud tulemusi heitvee omadega,» muigas professor. Tema sõnul annavad paberrahad väga hea pildi maailmas valitsevast narkoolukorrast. Analüüs Helsingi kohta peaks valmima augusti keskpaigaks. Kui professori oletus paika peab, ja Soome jääb vähese narkootikumitarbimise piirkonnaks, võib ta pääseda näidisriigina jätkuuringutesse. «Siis viime samasugused uuringud läbi ka teistes Soome linnades ja palume ka Soome valitsust koostööle,» rääkis Sörgel. Toimetas Kristiina Mõttus, PM online |
