|
Andrei jäi novembris 2003 Kiviõlis koolibussi sulguvate uste vahele ning tema
tervis sai kahjustada, mida tõendab ka tema haiguslugu, kirjutab Den za Dnjom.
Selgroo põrutuse tõttu vaevavad Andreid pidevad valud ning seetõttu on ta
olnud sunnitud 2,5 aastat kodus õppima ja sageli arsti juures käima. Vaid loetud
minutite jooksul muutus tollal 10-aastane Andrei invaliidsuspensionäriks, sest
tema tervise taastamine nõuab suuri rahasummasid, mida tema emal kusagilt võtta
pole.
Bussifirma aga keeldub tunnistamast, et poisi tervis võis hoobi saada just
selles intsidendis.
HVM Lüganuse juhtkonna väitel sai muljuda vaid ranits. Nii ei ole lapse
vanemal lootust seoses sõitjate kindlustusega saada raha ka If Eesti
Kindlustuselt, kelle klient oli mainitud bussiettevõte. Kuigi õnnetus juhtus 24.
novembril 2003, registreeriti see If Eesti Kindlustuses alles 31. märtsil 2004.
Seda vaatamata asjaolule, et liikluskindlustuse seaduse kohaselt tuleb
õnnetusest viie päeva jooksul kirjalikult kindlustusfirmale teatada, anda
seletus ning esitada sõiduk ülevaatamiseks.
If Eesti Kindlustus kommenteeris Den za Dnjomile, et tagantjärele ei osata
enam kommenteerida hilisema teatamise põhjusi. Sama polnud kindlustuse väitel
sõiduki esitamiseks ülevaatuseks antud juhtumi puhul tähtsust.
Seega jääb üle järeldada, et liikluskindlustuse seaduse täitmine on If Eesti
Kindlustuse arvates mitte kohustusliku, vaid soovitusliku iseloomuga.
Nii võivad kõik selle firma kliendid-autojuhid teatada ka näiteks neli kuud
või pool aastat hiljem, et riivasid kogemata mõnda jalakäijat, kui selline
intsident peaks juhtuma, sest firma sellest probleemi ei tee.
Politseile teatas Andrei ema juhtunust kaks nädalat hiljem, kui selgus, et
saadud põrutus ei näita paranemismärke. Politsei karistas bussijuhti vastavalt
liiklusseadusele rahatrahviga ning leidis ta olevat süüdi varalise kahju või
tervisekahju tekitamises. Seega on tekkinud ajalehe andmetel suletud ring: kuna
bussifirma tervisekahjustamist ei tunnista, ei ole mõtet ka If Eesti
Kindlustuselt kompensatsiooni nõuda ja Andrei emal ei jäänud muud üle, kui
bussiettevõte kohtusse anda, kasutades omapoolse tõendina lapse haiguslugu.
Kui peaks juhtuma, et Andrei ema kohtus kaotab, sünnib sellest
kindlustusfirmadele väga kasulik ja avariide ohvritele kahjulik pretsedent. Kogu
tervisekahjustuste tõendamise kohustus laotakse vaid kannatanu õlgadele ning
kahjutasu nõudes ei toeta teda ükski institutsioon. Loomulikult väheneb
kindlustusfirmade jaoks sealtkaudu tõenäosus, et tuleb hakata miljoneid kroone
hüvitust maksma. Lisaks viga saanu ravi- ja tervisetaastamise kuludele tuleb
kannatanutel hakata kandma ka suuri kohtukulusid.
Bussiettevõtet esindav advokaat ei soostunud Den za Dnjomile juhtunut lahti
seletama, viidates vaid, et tema näeb kohtusse kaebamise taga
väljapressimist. Toimetas PM Online |
