Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Toit

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Toit 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Kodumaised naturaalveinid pakuvad ka eksootilisemaid maitseelamusi
28.06.2007 10:19
Raivo Raigna/Virumaa Teataja


Sumedaid suveõhtuid sisustavad Eestis loendamatud aiapeod, mille juurde kuulub sageli ka naturaalne vein.

 
Veinimeistrite Moonika Liisi ja Urmas Uinti arvates väärivad suuremat tähelepanu kodumaised naturaalveinid.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Nii nagu taasavastatakse puhkusepaigana Eestimaad, nii pöördutakse tagasi ka kodumaiste naturaalveinide juurde. Teejuhiks sellel retkel on ASi Võhu Vein juhatuse esimees Urmas Uint ja tehnoloog-laborijuhataja Moonika Liis, kirjutab Virumaa Teataja.

Koduveini tegemine tundub lihtne. Ometi on see suur kunst, mis ühtedel hästi välja kukub, teistel aga mitte. Mis on veinitegemise juures tähtsaim tarkus, mille vastu eksida ei tohiks?

Moonika Liis: «Koduveini ja tehases toodetava veini vahe on selles, et kodus tuginetakse peamiselt kogemusele, aga veinitehases laboratoorsetele analüüsidele.

Kodus tuleb vein tavaliselt iga kord erinev, aga tööstusliku tootmise puhul peab tulemus alati ühesugune olema. Veini valmistamisel on väga oluline korralik tooraine. Marjad peavad olema küpsed, puhtad ja hallituseta.

Koduveini valmistamisel ei ole soovitav neid pesta, sest nii kõrvaldatakse marjade pinnalt ka käärimiseks vajalikud pärmid.

Tavaliselt on kõige keerulisem küsimus see, kui palju vett ja suhkrut lisada. Siin on vaja juba kogemusi. Samuti on oluline hoida kääritamisel ühtlast temperatuuri.»

Milline mari on kodumaise naturaalveini tegemiseks parim?

Urmas Uint: «Kindlasti valge sõstar, mida ka hellitavalt põhjamaa viinamarjaks on kutsutud. Kahjuks see mari lauamarjana kuigi populaarne pole ja seetõttu on seda vähe saada. Ostaks hea meelega seda marja kokku nõnda palju kui võimalik - nii et kõik need, kel valged sõstrad kasvamas, on oodatud osalema parima marjaveini valmistamises. Loomulikult on ka teised marjad head.

Veini saab pea kõigest, mis maas ja puus kasvab, kui vaid viitsida vaeva näha.

Teada on, et 1930. aastal keelas tollane majandusministeerium rosinaist ja rukkist veini valmistamise.»

Moonika Liis: «Eestis on traditsiooniliselt veini tehtud peamiselt sõstardest ja õuntest. Üks paremaid marju on mustsõstar. Magusast mustsõstraveinist on näha ja tunda, kui ilusa värvi ja vürtsika maitsega veini sellest saab valmistada.»

Eesti naturaalveinide tegemise ajalugu on seotud mõisakultuuriga. Mida huvitavat on teil teada mõisate veinikultuurist?

Urmas Uint: «Mõisate veinikultuurist on materjali vähe saadaval, kuid pea igas Eestimaa mõisas leidus viinaköök, kus siis sõltuvalt mõisniku huvidest ja mõisaproua soovidest lähtudes ka peenemaid napse, veine ja likööre, pruuliti ja tembiti. Seda küll rohkem oma tarbeks ja külalistele pakkumiseks. Koos viljapuude ja marjapõõsastega jõudis veintegemise kunst taluperedesse, kus see koguni nii hoogu läks, et 1932. aastal riik kodust veinitegemist 50 liitrile aastas majapidamise kohta piirama pidi, et aktsiisitulusid saada.

XX sajandi algaastatel läks käima tööstuslik veinitootmine, seda peamiselt linnades: Tallinnas oli suur Lucheri & Matieseni veinivabrik, mis näiteks 1930. aastal 12 000 ämbrit veini tootis, Tartu Ed. Loskit & Ko veinivabrik müüs 30. aastail kodumaist marjaveini isegi välismaale.»

Viimastel aastatel on järjest populaarsemaks kujunenud piknikuveinid. Mis on nendes erilist?

Urmas Uint: «Need veinid on mõnusalt kergelt libisevad ja parajalt hapukad, joodavad ka palava ilmaga, mõõdukal tarbimisel loovad seltskonnale hea tuju.»

Moonika Liis: «Piknikuveinid on tavaliselt madalama suhkrusisaldusega, sest neid tarbitakse sageli grilltoitude kõrvale.

Üsna tihti on need villitud plastkanistritesse, et vältida klaastaara kaasa võtmist loodusesse minnes. Samuti on kanister sobivam suure seltskonna puhul.»

Mis puhul soovitate hõõgveine?

Moonika Liis: «Hõõgveini peetakse tihti ainult jõulujoogiks.

Tegelikult võiks hõõgveini müügil olla alates sügisest kuni suve alguseni, kui arvestada meie jahedat kliimat. Külmatunde puhul muudab klaas kuuma hõõgveini enesetunde alati palju paremaks. Suurem osa hõõgveine on punased, aga eelmisel sügisel jõudis kaupluselettidele uus hele kodumaine hõõgvein, mis on väga sobilik valge veini sõpradele.»

ASi Võhu Vein laias tootevalikus on üks eksootilisemaid ananassivein. Iseloomustage seda veini.

Moonika Liis: «Tihti uuritakse minu käest seda, kuidas me ananassiveini toodame. Ega meil ometi Võhus ananassid ei kasva? See vein on valmistatud ananassimahlast kääritamise teel. Tegemist on poolmagusa, õrnalt hapuka maitsega valge veiniga. Maitse poolest on ananassivein üsna mahe, sobib väga hästi toidu kõrvale võtmiseks.

Miks mitte proovida ka midagi eksootilist. Puuvilja- ja marjaveine on viinamarjaveinide kõrval ju nii vähe.»

Milline kodumaine toiduaine sobib veinisõbra lauale mõnusaks lisandiks?

Urmas Uint: «Kevadisel Maamessil sain parima maitseelamuse veini kõrvale kodumaist Luke Farmi hallitusjuustu proovides, kuid ka teised juustud sobivad meie magusate ja poolmagusate veinidega - selliseks mõnusaks desserdiks. Tegelikult on see välismaalt aegade jooksul meieni jõudnud käibetõde, et teatud roogade juurde sobib valge, teatud roogade juurde punane, millegi juurde kuiv ja millegi juurde magus vein, rohkem nagu eriti peeneks aetud toidukultuuri ilming.

Mina olen puuvilja- ja marjaveine pakkunud erinevate liha- ja kalaroogade juurde ja kuiva rieslingit või cabernet’d pole keegi küll küsinud.»

Millised kodumaised naturaalsed veinid on teie enda lemmikud?

Moonika Liis: «Praegu müügil olevatest kodumaistest veinidest eelistan mina vaarikaveini. Seda on kiidetud ka paljudel degusteerimistel. Vaarikavein on lihtsalt selline, nagu üks hea vein olema peab.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 3  
Tarbija24 avalehe uudised
Võluv sadamalinn kotkasaarel 
Sillamäe ja Kotka vaheline laevaühendus annab mõnusa võimaluse nii Soome lõunakalda kui ka Ida-Virumaa põnevate paikade avastamiseks.
Veterinaar- ja toiduamet avab kaebuste telefoni
Eesti uudised
Suveamps
Arter
Apple paiskas müüki iPhone'i
Välisuudised
China In & Out: Kuressaares Kohtu 3 asuvas välikohvikus einestaja võib otse lauast imetleda suurt prügikonteinerit.
Foto: Irina Mägi
Molvaaniapärane tõlgendus Hiina köögist
Kuressaare Hiina restorani Cafe China In & Out tasub minna inimesel, kes soovib kogeda huumorireisijuhis «Molvaania: Kaasaegsest hambaravist rikkumata riik» kirjeldatud absurdselt jubedaid restoranielamusi.

> Artikli juurde
Uus lairibatehnoloogial põhinev televõrk on muutnud paljudel telesaadete vaatamise ebamugavaks, sest pilt sahiseb.
Foto: Gunnar Kask
Uus internetiteenus muudab odavad antennid kasutuks
ASi Televõrk rajatav üleriigiline lairibatehnoloogial põhinev raadiovõrk on pahandust tekitanud paljudele televaatajatele, kes ei näe Eesti kanaleil enam selget pilti.

> Artikli juurde
Foto: Corbis/Scanpix
Täienisti suviselt
Grillvorstist villand? Siis proovige kõike muud suvist.


> Artikli juurde
City24 portaalis müüakse Sõpruse pst 208 majas asuvat 2-toalist korterit 1,08 miljoni eest, riik soovib saada sama maja sama suure korteri eest 1,28 miljonit.
Foto: City24
Riik küsib korterite eest turuhinnast kõrgemat hinda
Siseministeerium tahab tänavu müüa talle mittevajalikku kinnisvara 200 miljoni krooni eest, millest Tallinnas asuvad ametikorterid on 3. juulil toimuvale oksjonile pandud märksa kõrgema hinnaga kui City24 portaalis samasugused korterid.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Eelista asjatundjat: Piret Vilborn soovitab lasta hambakaunistusi paigaldada kindlasti hambaarstil.
Foto: Mihkel Maripuu
Kullasärane naeratus
Kes igatseb endale mõnd silmatorkavat kehakaunistust, ent pelgab tätoveerimise ja augustamisega kaasnevat valu, võib kaaluda hambaehete paigaldamist.


> Artikli juurde
Tallinnas Nõmme turul kukeseeni müüva Helgi Ernesaksa
sõnul lähevad seened vaatamata 250-kroonisele kilohinnale
hästi kaubaks.
Foto: Toomas Huik
Metsaannid on peagi noppimiseks valmis
Lisaks kukeseentele, mille hooaeg alles tuure kogumas, võib turulettidelt peatselt leida mitmeid kodumaiseid metsamarju, alustades maasikatest ja lõpetades murakatega, millele tänavu ennustatakse väga head saaki.

> Artikli juurde
Colin McRae: DiRT
Juunikuu mängud



> Artikli juurde
Foto: Volkswagen
Volkswagen avaldas Tiguani fotod
Volkswagen avaldas esimesed fotod oma uuest Tiguanist, mille esmaesitlus leiab aset septembris toimuval Frankfurdi autonäitusel ning mis läheb müüki juba 2008. aasta alguses.

> Artikli juurde
Iidne saar: Aksel ei ulata 370 aasta vanuse puu ümbert kinnigi võtma.
Foto: Mihkel Maripuu
Mees 700 puuga
Tallinna lähedal Peningi külas ilutseb traatväraval tagasihoidlik kollane silt «Dendropark». Aeda sisse piiludes selgub, et loodusemees Aksel Kurt kasvatab seal 700 puu- ja 500 lilleliiki.

> Artikli juurde
Eesti kroonid
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Suurpered hakkavad kopsakamat toetust saama
Alates 1. juulist tõstab riik lapsetoetuse alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini.

> Artikli juurde
Foto: Toyota
Uus Toyota Land Cruiser on esmaesitluseks peaagu valmis
Toyotal on lõppjärgus maasturi Land Cruiser uue põlvkonna katsetused ning auto esmaesitlus leiab aset juba selle aasta lõpus, kas siis Tokyo või Los-Angelese autonäitusel.

> Artikli juurde
Foto: Finnair
Finnair alustab aasta pärast otselende Lõuna-Koreasse
Alates tulevast suvest alustab Finnair otselende Helsingist Lõuna-Korea pealinna Seouli. Uuel liinil hakkab viis korda nädalas lendama uus Airbus A340-300.

> Artikli juurde
Foto: Caro Fotoagentur/Scanpix
Viinamarjaväädid kuulavad Vivaldit
Itaalia teadlased mängisid viinamarjaistandustes klassikalist muusikat, et taimed kiiremini kasvaks.

> Artikli juurde
Foto: Mugen
Mugen ehitab 240-hobujõulise Civic Type-R’i
Mugen teatas, et laseb välja piiratud koguse 240-hobujõulist Civic Type-R’i, nimega Civic Mugen RR.

> Artikli juurde
Vaade Tallinna reisisadamale. Praegu tundub merealune tunnel utoopilise ideena, kuid seda ei tasu Savisaare ja Partsi hinnangul kõrvale heita.
Foto: Peeter Langovits
Savisaar ja Parts: Tallinna-Helsingi tunneli rajamise ideed tasub arutada
Linnapea Edgar Savisaar kohtus täna Tallinna linnavalitsuses majandusminister Juhan Partsiga, kellega arutati Tallinna-Helsingi merealuse tunneli rajamist, suurte linnade transpordiprojektide riigipoolset kaasrahastamist ja ministeeriumi poolt Euroopa tõukefondide taotlustele vastuse andmist.

> Artikli juurde
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Toidu foorum
15.10.08 10:34
Jahumardikad (3)
14.10.08 14:16
Jahumardikad (3)
12.10.08 21:39
Jahumardikad (3)
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
23:59 Pooled lugejad ootavad suvelt enamat päikesepaistet

23:42 Video: Woodstocki kaitsjad otsustasid pronksöö sündmustest avalikult rääkida

23:07 Selja farm reostab Pärnu jõge  (5)
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS