| Korterihinnad Baltikumi pealinnades küündivad nüüdseks aga juba Kopenhaageni, Helsingi ning Stockholmi hinnatasemeni. Vastavalt Global Property Guide hiljutisele uuringule on neist saanud korterihindade mõistes «skandinaavlased». | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Lahe tagant
Au ja kiitus teile, olete hiiglaslikke samme teinud aga unustanud peaaegu täielikult sotsiaaala eden...
Taavi
Kahjuks on vist lahetagune ära unustanud 50 aastat okupatsiooni, mille ikkest eestlased alles 16 aas...
|
|
Mis on selle põhjuseks? Uuringust ilmneb, et suur eluaseme hinnatõus on positiivses seoses kõrge sisemajanduse koguprodukti kasvuga, kuigi on ka palju teisi faktoreid. Ei ole enam üllatus, et Euroopa viimase viie aasta kõrgeima SKP kasvuga riikide nimekirja eesotsas asetsevad Eesti, Läti ning Leedu, kõikides neis riikides oli SKP kasv üle 8 protsendi. Samasse kategooriasse jõudis ka Valgevene, kuid seal ei ole paraku välisriigi kodanikel võimalik kinnisvarasse investeerida. Kuigi Balti riikide kiire SKP kasv tähendab häid uudiseid investoritele (Lätis oli 2007. aasta esimese kvartali SKP 10,7 protsenti), paneb teatav trend neid siiski muremõtteid mõlgutama - korteritele tehtavate investeeringute tulusus on langemas. Tallinna kesklinnas on hinnad tõusnud: kahe aasta jooksul kuni 2006. aasta lõpuni, alates ca 1358 eurolt (21 284 kroonilt) ruutmeetri kohta detsembris 2004 (kõikide korterisuuruste keskmine) kuni 2432 eurole (ca 37 940 kroonile) 2006. aasta lõpuks. Global Property Guide hinnangul oli hinnatõus 79 protsenti. Rendihindades ei olnud erilist tõusu märgata - igakuine rendihind tõusis 9,8 eurolt (153 kroonilt) 11,6 eurole (181 kroonini) ruutmeetri kohta, mis teeb hinnatõusuks üksnes 18 protsenti. Tallinna rendi kogutulu langes seetõttu märkimisväärselt, 8,47 protsendilt 5,77 protsendile. Riias tõusid kesklinna korterihinnad vahemikus 1264 eurot (19 718 krooni) ruutmeetri kohta augustis 2004 kuni 3011 euroni (46 971 kroonini) ruutmeetri kohta 2006. aasta lõpuks - kõigest kahe aastaga 138-protsendiline hindade kasv. Samal ajal on Riia kesklinna keskmised rendhinnad tõusnud, kuid mitte nii hüppeliselt - 8,20 eurolt (128 kroonilt) 12,64 eurole (295 kroonile) ruutmeetri kohta - hinnatõus ca 54 protsenti. Keskmine rendist saadav kogutulu Riia linnas on kahe aastaga seetõttu langenud 7,85 protsendilt 5,04 protsendile. Leedus algas majanduskasvu spurt tunduvalt hiljem kui Eestis, samas on sealsed eluasemehinnad hakanud tormiliselt tõusma. Vilniuse kesklinna hinnad tõusid vastavalt 1808 eurolt (28 205 kroonilt) 2005. aasta jaanuaris kuni 3318 eurole (51 760 kroonile) ruutmeetri kohta 2006. aasta detsembriks, mis teeb vähem kui kahe aastaga toimunud hinnatõusuks 83,5 protsenti. Ka Vilniuse rendihinnad on tõusnud, kuid taas mitte niivõrd palju - kahe aasta jooksul 9,70 eurolt (151 kroonilt) 12,34 eurole (193 kroonile), hinnatõus vastavalt 27 protsenti. Viimane on viinud rendist saadava kogutulu languseni 6,45 protsendilt 4,39 protsendile. Kõik arvnäitajad on brutosummas, maksud maha arvamata. Langustrendis näitajad ei prognoosi aga head tulevikku, ka mitmed analüütikud on juba hoiatanud Balti riike eesootavast kinnisvarakriisist. Ja kuna üüritulud Balti riikides vähenevad, siis tasub Global Property Guide'i hinnangul hakata investoritel vaatama teiste Ida-Euroopa riikide poole. Näiteks Slovakkia, Türgi, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Moldova ja Ukraina poole. |
