| Mõte sellest, et muusika võib mõjutada taimekasvu, ei ole uus, küll on see esimene katse viia muusika taimede juurde vabasse õhku, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator. Itaallased tegid katseid piltilusas istanduses Il Paradiso di Frassina, kus kasvatatakse viinamarju, millest valmib kuulus Toskaana Chiantit. Helide mõju taimedele sõltub nii sagedusest, muusika valjusest kui ka muusika kestvusest. Aastal 2001 leidsid Hiina teadlased, et madalsageduslikud helid ei kahjusta taimede rakustruktuuri, pigem ergutab see ensüüme, suurendab ainete liikuvust läbi rakumembraani ning hoogustab DNA replikatsiooni. 2006. aastal pandi Itaalias kõlarid noorte puutünnides kasvavate viinamarjaväätide lähedale, samuti prooviti istanduse teises osas muusika mõju vanemate taimede peal. Taimi jälgiti maist detsembrini, mil kätte jõuab puhkeaeg. Mõõdeti klorofüllide ja nitraatide sisaldust, samuti mõõdeti gaasianalüsaatoriga fotosünteesi ja aurustumise kiirust. «Helid mõjuvad viinapuudele, eriti võrsetele kasulikult,» ütles Florence’i ülikooli põllumajandusprofessor Stefano Manusco. «Muusikat nautinud taimedel oli rohkem lehti, seda nii viinamarjaistanduses kui ka tünnides kasvavate taimede puhul. Vaikuses arenesid taimed aeglasemalt.» Istanduse omanik paigaldas oma viinamäele kõlarid juba kuue aasta eest, lootes sel moel lahti saada viinamarju kahjustavatest putukatest. Peagi märkas omanik, et muusikahelide saatel hakkasid taimed varem vilja kandma. Repertuaaris olid Mozart, Haydn, Vivaldi ja Mahler. Muusikat tulvas taimedele ööpäevaringselt. Enne käesoleva teaduseksperimendi algust rikastas istanduse omanik repertuaari bluusi, kantri ja loodushelidega, seda oma naise ja tütre nõudmisel, kes teevad aias helide keskel iga päev tööd. Kui seni on helideta võrdlustaimed kasvanud laboritingimustes, siis tuleval aastal on kavas eraldada osa viinamarjaaiast helibarjääridega, et saaks muusikaga ja muusikata kasvavaid taimi korralikult võrrelda. Manusco sõnul ei saa nad veel päris kindlalt väita, et muusikal on taimedele soodne mõju, aga vähemalt neil endil ei lähe kunagi katseid tehes igavaks. Klaas veini on alati käeulatuses. Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |
