Foto: Caro / Scanpix

Mobiiltelefonid põhjustavad palju enamate inimeste surma kui suitsetamine või asbest, selgub tunnustatud vähieksperdi uuringust.
Neurokirurgia professor Vini Khurana soovitab mobiiltelefone võimalikult vähe kasutada, telefonitootjad ja riikide valitsused peaksid aga tema sõnul astuma viivitamatult samme telefonidest lähtuva kahjuliku kiirguse vähendamiseks, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator The Independenti.

Khurana analüüs ilmus teadusajakirjas IoS. Selgub, et telefonide kasutamine kümne aasta jooksul suurendab ajuvähki haigestumise riski üle kahe korra.

Vähkkasvaja kujunemine võtab aega vähemalt kümme aastat. Varasemad uuringud, mille põhjal on väidetud, et mobiiltelefon ei kujuta tervisele mingit ohtu, on tehtud ajal, mil vaid mõned üksikud inimesed olid kasutanud mobiiltelefone nii pikka aega.
 
Prantsusmaa valitsus hoiatas tänavu mobiiltelefonide kasutamise eest, eriti puudutab hoiatus lapsi. Ka Saksamaa on soovitanud inimestel viia mobiilikasutus miinimumini, Euroopa keskkonnaagentuur on kutsunud üles vähendama mobiiltelefonide kahjulikke mõjusid.

Professor Kurana vaatles rohkem kui sadat mobiiltelefoni mõjusid käsitlevat teadusuuringut.

Tema sõnul võib mobiiltelefon kriitilises olukorras päästa inimese elu, kuid aina rohkem koguneb tõendeid selle kohta, et mobiiltelefoni kasutamise ja teatud liiki ajukasvajate vahel on seos.

Pahaloomuline ajukasvaja on tihti väga halva prognoosiga.

«Kui tootjad ja riikide valitsused ei võta ette kiireid ja otsustavaid samme, tõuseb pahaloomuliste ajukasvajate arv ning suremus neisse lähema kümne aasta jooksul kogu maailmas,» ütles Khurana.

«On ette näha, et mobiiltelefonidest lähtuval ohul on palju laiaulatuslikum mõju inimese tervisele kui asbestil või suitsetamisel,» ütles Khurana.

Tema hinnang ajakirjas IoS põhineb faktil, et üle maailma kasutab mobiiltelefoni üle kolme miljardi inimese, see arv ületab suitsetajate arvu kolm korda. Suitsetamise tõttu sureb igal aastal maailmas viis miljonit inimest.

Mobiilioperaatorite assotsiatsioon on nimetanud Khurana analüüsi  «ühe inimese valikuliseks teemakäsitluseks, mis ei sisalda tasakaalustatud analüüsi avaldatud teaduslikust infost ning jõuab vastupidisele järeldusele kui maailma terviseorganisatsioon ja 30 sõltumatut eksperti.» 

Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee