|
«Tegelikult annab keha alati väsimusega märku, kui midagi on valesti, näiteks
kui on vähe magatud või vähe söödud,» lisab Kalle. Muidugi tekitavad pikad
talved hulgaliselt külmetushaigusi ja immuunsus läheb madalamaks ning see
tekitab väsimust ja organism ei suuda sellest taastuda.
On väike grupp inimesi, kellel on väsimus seotud ka pimedusega, nad lihtsalt
ei talu pikka pimedat talve. Nendel tekib depressiivne seisund, mis väljendub
väsimusena. «Neil, kes tunnevad, et nad aktiveeruvad valguse peale, soovitan
koju osta päevavalgust imiteeriv valguslamp ja teha sellega pimedal ajal
raviseansse,» soovitab perearst. Kellel on võimalus, sõitku kindlasti lõunamaale
puhkama.
Väsimus võib olla haigus
Väsimuse üks põhjus võib olla ka see, et organism ei vabasta end
jääkainetest. Selle põhjus on omakorda see, et inimene liigub vähe ega söö
korralikult. «Organismil on raskel ajal lihtsam toime tulla siis, kui ta sööb
vähem, mitte rohkem. Kui väsinud organism peab tegelema ka seedimisega, siis
midagi muud ta lihtsalt ei jõua selle kõrvalt enam teha,» nendib Kalle.
Kes on teinud veepäevi ja paaste, teavad seda head enesetunnet, mis pärast
neid tekib. Perearst hoiatab, et meeles peab pidama siiski seda, et täielikku
paastu võib teha vaid spetsialisti juhendusel, siis on sellest pikemaajalist
kasu.
Kuidas teha vahet, kas tegemist on kevadväsimusega või kummitab kannatajat
selline tõsine haigus nagu depressioon? Kui inimene tunneb, et tal on pidevalt
juba pikemat aega ebanormaalne väsimus, tuleb kindlasti perearsti juurde minna.
Väsimuse taga võivad olla mingid muud põhjused: võib-olla on verenäitajad
halvemaks läinud, läbipõetud haiguste tagajärjel on tekkinud seisundid, mis
vajavad uuringut ja arstlikku vahelesegamist. Meeleolu aitavad kontrollida
testid, mida saab arsti vastuvõtul täita. Tulemuste põhjal saab otsustada, kas
inimeses on peidetud depressiooni nähte.
Need, keda aeg-ajalt kummitavad unehäired, peaks kindlasti nendest oma
perearstiga rääkima. Kalle toonitab, et kindlasti pole esmane päästja unerohi,
vaid põhjuse väljaselgitamine.
«Unehäiretega inimesed ei tohiks päeval pärast kella kolme enam juua ergutava
toimega jooke, näiteks kohvi, rohelist teed jne. Pole ka hea õhtul hilja kõhtu
väga kõvasti täis süüa,» õpetab ta. Samuti pärsib und alkohol, kuigi hetkeks
võib tekkida petlik mulje, et see paneb magama, siis tegelikult rikub ta sügavat
und.
Liiga palju vitamiine
Kevadväsimust ei saa ravida, aga selle ennetus algab juba suvel, mil
inimestel on enamasti puhkused. Siis elatakse tunduvalt tervislikumalt: süüakse
palju värskeid puu- ja köögivilju ja marju ning liigutakse palju ringi ja
ollakse looduses. Sügisel hakatakse aga uuesti uue hooga tööle ning tavaliselt
inimene jätab ennast talve jooksul unarusse.
«Kui enda eest hoolitsetaks kogu aasta nii hästi nagu suvel, siis
tõenäoliselt kevadväsimust ei tekiks,» tõdeb Kalle. «Mina soovitan suvel võtta
päikest, olla värskes õhus, süüa tervislikult puu- ja köögivilja. Kindlasti
regulaarselt sportida, sest see tugevdab immuunsust ja parandab
enesetunnet.»
Väsimuse korral saab end pisut turgutada, võttes toonikume (enenn,
sidrunväändiku ekstrakt), mis toniseerivad organismi ja imevad sellest
viimasedki jõuvarud esile, et keha suudaks töötada.
«Võib olla ka olukord, et kui jõuvarud on otsas, ei suuda
organism toonikume enam omastada, need lähevad seedetraktist niisama läbi
ja inimene ei saa neid kätte. Seda põhjusel, et tal ei ole energiat võtta
rakutasandil vastu ainet, mis talle antakse,» selgitab Kalle.
Kui teha vitamiinikuur, siis on seda perearsti sõnul mõistlik teha
oktoobris-novembris, kui organism on tugev ja suudab ained kenasti omastada.
Kindlasti ei peaks vitamiine võtma kogu aeg. See, kes vajab neid pidevalt, peab
ilmselt täiesti valesti sööma, et ei saa aineid toidust kätte.
«Meil on vitamiinide võtmine selgelt liialdatud ning olgu teadmiseks, et
vitamiinide ja toidulisandite võtmine ei lahenda kuidagi ebatervetest
eluviisidest tekkinud probleeme,» on Kalle skeptiline.
«Kui inimene ei liigu üldse, magab halvasti ja vabal ajal taastumise asemel
tarbib alkoholi, ei ole mõtet rääkida kevadväsimuse kadumisest.» Inimene peaks
tervelt elama ja oma kehale tähelepanu juhtima, aga kui siis ikka on väsimus,
tuleb pöörduda arsti poole. |
