Sulge aken


 

Foto: Caro/Scanpix
Kogu maa täitmine pistikupesadega muudab elektriautod praktilisemaks
01.04.2008 14:20

Riskikapitalil põhinev ettevõte Project Better Place kavatseb tuua Iisraeli ja Taani teedele rohkelt elektriautosid, rajades nende tarvis akuvahetusjaamade ja laadimiskeskuste võrgu.
Elektriautode kasutamine ja akude laadimine on tavalise auto kasutamisest tülikam.

Nendest raskustest püüab üle saada Project Better Place, mis lisaks elektriautode laadimiseks vajaliku infrastruktuuri rajamisele Iisraelis ja Taanis kavatseb müüa samades riikides autosid, kasutades praegu mobiiltelefonide puhul rakendatavat ärimudelit, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Ettevõte võtab sihiks kaks elektriautode põhilist puudust: ühe laadimisega saab sõita tunduvalt vähem kui paagitäie bensiiniga ning akude täitmine võtab aega tunde.

Esimese probleemi lahendamiseks plaanitakse ettevõtte asutaja ja juhi Shai Agassi sõnul paigutada üle kogu riigi parklatesse hulgaliselt autode laadimiseks mõeldud pistikupesasid.

Iisraeli plaanib ettevõte paigutada 500 000 pistikupesa – üks iga kuue parkla kohta riigis. Umbes sama palju pistikupesasid paigutatakse ka Taani.
 
Auto laadimiseks kuluva aja lühendamiseks lastakse autotootjal Renault toota kergesti vahetatavate akudega elektriautosid. Ühe akuga saab sõita üle 160 kilomeetri, mis on igapäevasteks sõitudeks enamasti piisav ning akut saab laadida kodus öötundidel.

Pikkadel sõitudel saab aga vajadusel peatuda jaamades, kus robot tühja aku mõne minuti jooksul laetud aku vastu välja vahetab. Iisraeli ehitatakse 125 sellist jaama, Taani isegi pisut rohkem.

Et see süsteem töötaks, kasutab Project Better Place autode müümisel ebatavalist lähenemist.

Ettevõte müüb autosid soodushinnaga klientidele, kes sõlmivad nendega teenuselepingu nagu mobiilikasutajad. Kui telefoni puhul võetakse tasu kõneminuti eest, plaanitakse autode puhul arve esitada läbisõidetud kilomeetrite eest.

Lepinguline tasu katab akude laenamise, vahetamise ning laadimiseks kuluva elektri kulud. Läbisõitu jälgitakse sisseehitatud traadita võrguühenduse abil. Auto hind hakkab sõltuma sõlmitud lepingu ajalisest kestusest.

Näiteks võivad kuueaastase lepingu sõlminud kliendid auto päris tasuta kätte saada. Igatahes ei hakka autod Agassi sõnul maksma rohkem kui võrreldavad bensiiniautod.

Sellisel ärimudelil on Agassi sõnul palju plusse. Esiteks, auto väljaostu hind on madal. Lisaks pole vaja iga kord autot laadides erinevate automaatide juures maksta. Selle asemel peab auto ise ettevõttega ühendust ning annab teada, palju energiat on kulutatud.

Samuti saadakse üle akuvahetuse projektide peamisest probleemist. Jaamas akut vahetades ei saa juht olla kindel, et saadud aku on sama hea kui eelmine aku – see võib olla kulunud või vigane või väiksema mahutavusega.

Antud projektis kasutatava süsteemi korral ei kuulu akud juhtidele, seega jääb vastutus nende hooldamise ja säilitamise eest ettevõtte kanda.

Plaan sobib eriti hästi väikeriikidele nagu Iisrael ja Taani. Iisraeli rajatava infrastruktuuri kulud saab Agassi sõnul rahulikult katta kogutud riskikapitaliga. Lisaks on mõlemas riigis sobiv majanduslik olukord. Mõlemas riigis on väga kallis bensiin – üle 20 krooni liitri kohta.

Samuti soosib riikide maksupoliitika tugevasti elektriautosid. Iisraelis on tavaautodel 72-protsendiline käibemaks, elektriautodel aga vaid 10 protsenti. Taanis on vahe isegi suurem.

Tavaliste autode pealt kogutakse 150 protsenti käibemaksu, elektriautod on aga käibemaksuvabad. Tulemusena maksaks tüüpiline sedaan Agassi sõnul Taanis 600 000 krooni, elektriauto vaid 200 000 krooni.

Juba praegu tegeletakse Iisraelis infrastruktuuri väljaehitamisega. Agassi hinnangul peaks tulemused peagi näha olema. Ta usub, et lähema kümne aasta jooksul müüakse Iisraelis elektriautosid juba rohkem kui tavalisi autosid.

Selline projekt võiks väga hästi sobida ka Eesti oludega. Järjest rohkem inimesi elab linnade lähiümbruses ning käib iga päev autoga tööle, läbides küllalt väikseid vahemaid, mida annaks sõita ka ilma elektriautot vahepeal laadimata.

Eesti on piisavalt väike, et infrastruktuuri arendamine poleks ülejõukäiv.

Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee



©2012 Tarbija24