| «See väide, et kümned tuhanded töökohad kaovad, ei vasta tõele,» EEELi tegevdirektor Indrek Peterson Postimees.ee’le. Petersoni hinnangul võib kaduda ehitussektoris maksimaalselt 5000 kuni 6000 töökohta. Neid töökäsi vajatakse muudes majandusharudes. «Kokkuvõttes ehitusmahud oluliselt ei kahane,» lisas ta. EEEL ennustab ehitusmahte välja antud ehituslubade järgi. Peterson ütles, et elamuehituses võib ehituslubade põhjal ennustada kuni 30-protsendilist langust. Samas ennustatakse mitteeluhoonetele kuni 11-protsendilist kasvu. Juurde tulevad ka suuremahulised ELi toel ehitatavad veemajandusrajatised ning teed. Eelarvekärped, kui need tulevad, võivad muidugi mõne objekti ehitust tulevikku lükata. EEELi eelmisel sügisel tehtud uuringu järgi polnud 38 protsendil ehitusettevõtetes töötanud inimestest erialast haridust. «Need, kellel kutsekooli diplom taskus ja oskused olemas, Eestis kindlasti tööta ei jää,» ütles ta. Suur osa erihariduseta inimestest lahkub Petersoni ennustuse järgi ehitustöölt vabatahtlikult, leides ise, et ehitusplats pole neile raha teenimiseks parim koht. Eufooria-aastatel lisandunud mitmest tuhandest ehitusfirmast on paljud ühe-kahe mehe ettevõtted. Hulk firmasid ongi asutatud ühe projekti ehitamiseks. «Nende lahkumine on ju loomulik,» lisas Peterson. Peterson juhtis tähelepanu ka statistika ebaühtlusele. Inimesi küsitledes on saadud ehitusel hõivatute arvuks rohkem kui 80 000 inimest, ehitusettevõtted ise deklareerivad umbes 55 000 töökoha olemasolu. |
