Auto
 |
BMW ja Mercedes: Saksa uus unelmatepaar
(25)
27.02.2008 14:00
Auto Bild Eesti
Mõlemad kvaliteetautode ehitajad on tugevad, koos oleksid nad aga veel
palju tugevamad, leiab Georg Kacher. Sest mitte ainult Toyota ja Lexuse
duo ei valluta maailma autoturgu, ka Porsche-VW-Audi «teljeriigid»
võiksid Stuttgartile ja Münchenile ohtlikuks saada.
Kolm Saksa kvaliteetautotootjat peavad kasvama – ja soovivad kasvada, kirjutab Auto Bild Eesti.
Audi on 2015. aastaks sihikule seadnud 1,5 miljoni märgi, BMW kavatseb sel aastal koguni 2,1 miljonit autot ehitada. Mercedes ametlikke ennustusi ettevaatuse mõttes ei avalda, kuid kindlasti ei kavatseta lasta sinivalgel propelleril takistamatult minema lennata.
Igaüks kolmest on iseseisvalt kasvamiseks piisavalt tugev. Kuid Audi naudib suuri eeliseid: Ingolstadti firma teeb koostööd Volkswageni ja Porschega.
Mis tähendab suurseerias toodetava tehnika kasutamise võimalust, hanke- ja arendusalast koostööd ning lõppkokkuvõttes väiksemaid kulutusi. Nagu Lexus ja Toyota…
Mercedes tahtis Chryslerit kosides samasuguseid hüvesid saada – ja läks alt. Nüüdseks on abielu lahutatud j(ja ühe tagajärjena Benzi nimi firmanimest kadunud). BMW sõlmis Mini jõuallikate tarvis koostöölepingu Peugeot’ga – ega saavutanud erilist tulu.
Praegu töötavad BMW ja Mercedes koos General Motorsiga välja suurtele linnamaasturitele sobivat täishübriidajamit. Vähemalt strateegilises plaanis on ettevõtmine palju väärt.
Aegamisi, kuid kindlalt jõuavad München ja Stuttgart tõdemusele, et koostöös suudetaks enamat kui üksi rühkides. Praktilise töö tasandil tuleb küll palju vaeva näha kunagise suhete-jääaja jäänustest ülesaamiseks.
Kuid suured juhid on üpris üksmeelsel seisukohal, et ühisprojektide uurimine ja sobivate töössevõtmine tasub end mõlemale poolele ära.
B-klass ja 1. seeria sobiksid hästi
Liikumapanevaks jõuks on siiski pigem Stuttgart, kes otsib partnerit järgmise B-klassi auto loomiseks. Uus auto pidi sündima koostöös Chrysleriga, kuid see on ju ajalugu... Niisiis seisab projekti number C412 juures suur küsimärk.
Mercedes on pidanud pikki läbirääkimisi Fiati, General Motorsi, Fordi, Hyundai ja Peugeot’ga. Tulemusteta. Praeguseks on sõelale jäänud vaid kaks alternatiivi: kas kolmeharuline täht jätkab B-klassi ehitamist uhkes üksinduses või koopereerub sinivalge propelleriga.
Kompaktauto projekt on mitmeski suunas veel üsna lahtine. Sest MINI on B-klassi partneriks liiga väike, BMW 1. seeria sobiks suuruselt palju paremini, kuid praeguse «esimese» järeltulija peaks ilmuma juba 2011. aastal.
Ja MINI III on planeeritud vaid aasta hilisemaks. Järelejäänud ajast kardetavasti ei piisa Stuttgardi ja Müncheni vahele heidetud õrnadest suhtelintidest tõhusalt toimiva koostöövõrgu kudumiseks.
Teine võimalus oleks oodata 2017. aastani, mil stardib ülejärgmine mudelipõlvkond. Sel juhul oleks BMW-l ja Mercedesel piisavalt aega jõudmaks otsusele, kas uus 1. seeria muutub esiveoliseks – või saab tulevane B-klass tagaveo.
BMW saaks Smarti tehnikat edukalt kasutada
BMW mõtiskleb valjusti veel ühe väikeautomargi teemadel, Mercedesel aga on selline Smarti näol juba olemas.
Pisiauto imago on endistviisi ligitõmbav: noor, roheline, trenditeadlik-alternatiivne. Just sobiv ühine nimetaja julgetele projektidele, mis ei sobiks ei BMW ega MINIga.
Nüüdisajastatud Isetta näiteks, moodne linnasõiduk ja ummikutega võitlemise relv. Või kolmerattaline Clever, mis suudaks ühendada ökoloogilisuse sõidulustiga. Või elektriauto E1 järglane, mis MINI jaoks oleks liiga uimane ja BMW märgi kandmiseks mitte küllalt prestiižikas.
Tõsi, mis sõiduomadustesse puutub, kujutab Smart Fortwo endast peaaegu antiautot. Kuid tema kontseptsioonil pole viga midagi.
BMW võiks teha vaid mõningaid muutusi oma stiilis – tulemuseks midagi edukate tandemite Audi A3 – Volkswagen Golf või Mercedese E-klass – Chrysler 300 C taolist.
Autod muutuvad üha keerulisemaks – ja samas järjest sarnastemaks. Aastani 2015 kavatsevad autoehitajad ja osade tarnijad kasutusele võtta umbkaudu 300 uudset lahendust, millest peaks kasu olema väga paljudele mudelitele.
Mootorid: ühine baas, erinevad teostused
See võib vahel viia pühade lehmade tapamajja saatmiseni. Miks peaksid BMW ja Mercedes kumbki oma kaheteistsilindrilist mootorit välja töötama ja miniseerias tootma hakatavale jõuallikale megakulutusi tegema?
Tegelikult ajaks asja hästi ära ka üks V12, muidugi eri versioonides (töömaht, pöördemoment, ülelaadimine jne). Sama kehtib ka V8-diisli kohta, mille tootmise kavatseb BMW väikese nõudluse tõttu peagi lõpetada.
Pragmaatilisem lahendus seisneks mootorite vastastikuses vahetamises. Ja sellise taktikaga sobivat arendustööd võiksid mõlema poole insenerid seisuse langust kartmata teha.
Tööd on palju: otsepritse täiustamine, kütuse homogeenne põletamine, mitmeastmeline järjestik-ülelaadimine ja lämmastikoksiidide katalüsaatorid.
Praegu on kaheliitriste diiselmootorite klassis nii Audi, BMW kui ka Mercedes esindatud oma jõuallikaga, mis kõik arendavad 204 hobujõudu. Miks jätkata paralleeltööd, kui ühiste pingutustega saaks valmis kõiki rahuldava – ja tõenäoliselt parima – mootori?
Selge, et kuuesilindriliste maailmas eraldab Mercedese V-kujulisi ja BMW reasmootoreid ületamatu kuristik. Ja oleks hirmus kujutleda V6-mootoriga BMW-d.
Kuid neljasilindriliste juures töötaks koostööskeem hästi, lisavõimalusi annaks Peugeot’ kaasamine esiveotehnoloogiat hästi valdava partnerina.
Paljugi võimalikest täiustustest on juba üldtuntud. Kuid kui mõni koostööpartner mõnda ala eriti hästi valdab, nagu BMW kütuse kokkuhoidu (Efficient Dynamics, nukkvõllide seadmise süsteem Vanos, klapitõusude reguleerimise süsteem Valvetronic), siis saab ta oskusteabest muidugi toota endale tulu.
Koostööreegel kõlab järgmiselt: kohustusliku kava teevad kõik koos, vabakavas on igal osalejal vabad käed.
Uurimistööd teha lahus, toota koos
Ka juhtseadmete täiustamisel viivad kaks teed (Mercedese Comand ja BMW iDrive) sama eesmärgini. Praegu jõuab tootmisse juhtseadmete kolmas, tublisti ühtsustunud põlvkond.
Huvitav, kui palju raha ja kriitikat oleksid mõlemad autoehitajad säästnud juhtseadmete kontseptsioone algusest peale ühiselt välja mõeldes? Ja ka tulevikutehnoloogiate juures leidub kasulikke koostöövõimalusi hulgi.
Mercedes on ette jõudnud hübriidajamite ja kütuseelementide alal ning BMW-le kuluksid Stuttgardi inseneride omandatud kogemused marjaks ära.
München omakorda võiks Mercedesele jagada oma vesinikumootorite tehnoloogiat. Ja siingi oleks võimalik tehnoloogia alused välja töötada koos. Odavamalt kui igaüks omaette.
Jõuülekanne: kaheksakäiguline automaat mõlemale
Ehk tulevad koostöö esimesed viljad aga hoopis käigukastiehituse vallast, kus abiks tuntud jõuülekandespetsialist ZF.
Taas vajavad BMW ja Mercedes sarnaseid tooteid: vaimustavalt täpseid käsitsilülitatavaid kaste, kõrgtehnoloogilisi kaheksaastmelisi «automaate» ning moodsaid kahe siduriga DSG-käigukaste.
Samuti sobib mõlemale ühine elektrooniline baas, mis jõuülekande konstrueerimise kuludest järjest suuremat osa haarab.
Ühiskasutatavaid sõlmi võib loetleda hulgi: liitium-ioonakud, elektroonilised juhiabisüsteemid, mitmekülgsed istmekontseptsioonid, õhkvedrustus, elektromehaanilised pidurid...
Rääkimata koos välja töötatavatest elektroonikastandarditest, nagu Autosar (AUTomotive Open System Architecture, elektroonikasõlmede integreerimist, hooldust ja vahetatavust hõlbustav ühtne arhitektuur).
Niisugused meeskonnatöös loodud lahendused panevad pikemale partnerlusele aluse.
Muidugi kostab nii BMW kui ka Mercedese leerist kriitikahääli. Soovitatakse isegi igasugusest koostööst hoiduda.
Kuid soovitajad on liiga lühinägelikud – kaugemas perspektiivis pole tähtsad ei klanniuhkus ega peenimate tehniliste lahenduste võõrastesse kätesse sattumise kaitse, vaid mõlema margi iseseisvus ning edukas võitlus Audi-VW-Porsche või Toyota-Lexuse taoliste hiiglastega.
 |
Põhiküsimus: esi- või tagavedu? Mõne lähema aasta jooksul ühisele otsusele jõudmine võiks kärpida kulusid tohutult. Pildil Mercedes-Benz B-klass.
Foto: Mercedes-Benz |
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja |
Narva Selverile anti Kerese nimi
Narvas eile avatud Selver sai nime tuntud Eesti
maletaja Paul Kerese järgi, sest asub samanimelisel tänaval ja maletaja kunagise
kodu läheduses.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Medina salong |
Idamaised vürtsid sisekujunduses
Nii mõnelgi meist tekib vahetevahel mõte oma kodu pisut eksootilisemaks
muuta, kas siis mõnelt meeldivalt ja kaugelt reisilt naastes, idamaiste
interjööride pilte imetledes või muul moel orientaalse maailmaga kokku
puutudes, kirjutab inkodu.ee.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
