Rahandusministeerium: reaalpalgad kasvasid 2,5 korda kiiremini kui tööviljakus
22.02.2008 16:16
Palgad kasvasid eelmisel aastal kiiremini kui tööviljakus, selline palgatõus ei saa kaua kesta, sest vähendab ettevõtete kasumeid.
|
| |
|
 |
Pildil on töölised Sürgaveres asuvas mööblitööstuses Eerung, mis on lõpetamas mööblitootmist.
Foto: Elmo Riig / Sakala |
|
|
Pidurdunud majanduskasvu taustal ulatus tööviljakuse kasv (tootlikkus ühe töötaja kohta) neljandas kvartalis vaid 4 protsendini.
Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, millest inflatsioon on maha arvatud, oli 10,2 protsenti, kirjutab rahandusministeerium oma pressiteates.
See tähendab, et reaalpalgad kasvavad üle kahe korra kiiremini kui tööviljakus.
Kui varasematel aastatel on ettevõtete kasumite kasv ületanud tööjõukulude tõusu, siis tänavu on lisandväärtuse jaotamine liikunud oluliselt töövõtjale soodsamas suunas, mistõttu ettevõtted maksavad töötajatele kõrgemat palka kasumi arvelt.
Selline tegevus ei saa kesta kaua, kuna vähendab ettevõtjate kasumlikkust. 2008. aastal võib oodata palgakasvu aeglustumist seoses majanduskasvu pidurdumisega ning ettevõtete kasumite vähenemisega. Antud tingimustes ei ole ettevõtted võimelised töötajate palku jätkuvalt kiires tempos tõstma, mistõttu on oodata palga ja tööviljakuse kasvude ühtlustumist. Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2007. aasta neljandas kvartalis 12 270 kroonini, mis on 20,1 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Kvartaalsete andmete põhjal arvutatud 2007. aasta keskmiseks palgakasvuks kujunes 20,4 protsenti. Tegevusaladest kasvasid palgad 2007. aasta viimases kvartalis keskmisest oluliselt kiiremini kalanduses, põllumajanduses, ehituses ning mäetööstuses. Kalanduse palkade kasvule (44 protsenti) avaldas mõju tugev nõudlus, kuid osaliselt võib see olla seotud ühekordsete hüvitiste väljamaksmisega seoses tegevuse lõpetamisega. Kalanduse hõive moodustab koguhõivest vaid 0,32 protsenti, mistõttu sektori arengu mõju kogu palgakasvule on tagasihoidlik. Põllumajandussektori (29,6 protsenti) palgakasvu taga on suurenenud nõudlusest tulenev loomakasvatussaaduste kallinemine, mis tõi kaasa tulude kasvu ja seeläbi ka palkade tõusu. Ehituses (28,7 protsenti) jätkus teatud tööjõupuuduse surve, mis toetas palkade kasvu. Ehituse palgakasvu mõjutas ka maksu- ja tolliameti efektiivne tegevus palkade legaliseerimiseks. Mäetööstuse (28,6 protsenti) puhul mõjutasid kasvu eelkõige suurenenud tootmismahud põlevkivikaevandamises ning turbatootmises neljandas kvartalis. Tugev palgakasv jätkus ka finantsvahenduses ning veonduses, laonduses ja sidesektoris. Finantsvahenduse palgakasv (26,4 protsenti) on seotud väga heade majandustulemustega, mis annab tööandjatele võimaluse palkasid rohkem tõsta. Veonduse, laonduse ja sidesektori (24,6 protsenti) palkade kasvule avaldas mõju kvalifitseeritud tööjõu nappus autotranspordis ja laomajanduses ning head majandustulemused telekommunikatsiooni harus. Töötlevas tööstuses oli palgakasv aasta viimases kvartalis riigi keskmisest madalam (19,1 protsenti). Kasvu aeglustumine on seotud eelkõige kahanenud sisenõudlusega peamiselt kohalikule turule orienteeritud harudes. Toimetas Marti Aavik, Postimees.ee |
