Maripuu jäi töölepinguseaduse debatil napisõnaliseks

Moderaator Olaf Suuder: Käime läbi müüdid, mis on seaduseelnõu kohta liikvele läinud. Üks müüt on, et plaanitav seadus lubab tööandjal ühepoolselt töölepingu tingimusi muuta.

Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga: Eelnõu autorid ei ole tõesti mustvalgel kirja pannud sätet, et tööandjal on õigus kõiki tingimusi ühepoolselt muuta. Kui aga kogu asja tervikuna vaadata, on eelnõusse kirja pandud selline ideoloogia, et tööandja ei saa lepingut rikkuda – ükskõik mida tööandja teeb, on okei. Kui ta muudab ühepoolselt tingimusi, siis eelnõu ütleb, et kui töötaja ära ei lähe või õiendama ei hakka, loetakse leping muudetuks.

Justiitsminister Rein Lang: Tegelikult pole asjad nii, nagu Taliga on välja lugenud. Võlaõigusseadusest tuleneb ka praegu, et kui üks pool teatab soovist üht või teist detaili muuta ja teine pool seda aktsepteerib, siis loetaksegi leping muudetuks.

Riigikogu liige Eiki Nestor: See on paragrahv, mis ei aita küll ettevõttel kuidagi üle elada ühtki majandusraskust, selle paragrahviga hakatakse inimesi koondama ilma koondamistasudeta.

Maripuu: Ma väga loodan, Eiki, et meie koostöö tulemusel saab see seadus siiski vastu võetud. Sellega ei võeta tagatisi ära.

Suuder: Räägime koondamishüvitistest – praegu väidetakse, et töötukassa raha tuleb töötaja enda käest, töötajate hüvitisi plaanitakse vähendada ja kui töösuhe lõpeb, pakutakse töötajale ta enda raha.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis: Mina olen olnud töötukassa nõukogu esimees ja minu andmetel on kassas ka tööandjate raha. Praegune töölepinguseadus ei sobi enam töötuskindlustussüsteemi, sest kui süsteem 2000. aastal loodi, jäeti vajalik muudatus tegemata – töötuskindlustuse hüvitised ja tööandja makstavad hüvitised on dubleerivad ega motiveeri uut tööd otsima.

Taliga: Kuuludes ka töötukassa nõukogusse, võin öelda, et töötuskindlustuse hüvitis ja töösuhte lõpetamise hüvitis ei ole kindlasti üks ja sama. Koondamis- ja lepingu lõpetamise hüvitist makstakse ka neis riikides, kus kindlustus on kehtinud juba sada aastat. Töölepingu lõpetamise hüvitis on tööandja rahaline koormus ja töötuskindlustus on töötaja taskust tulev raha, ning nüüd on meil väga elegantne mõte veeretada rahaline koormus tööandja pealt töötaja peale.

Maripuu: Mis siis on üldse koondamine? Eelnõu näeb ette, et tööandja peab koondamist põhjendama ja ta esimene ülesanne on pakkuda töötajale teist tööd ja uut väljaõpet. Alles siis, kui töötaja seda ei soovi või tööandjal pole võimalik teist tööd pakkuda, jõuame koondamiseni. Eelnõusse oleme sisse kirjutanud ka hüvitise, et keegi ei hakkaks kergekäeliselt koondama.

Lang: Väide, et meie tagatised töökoha kaotamisel on väiksemad, ei vasta üldse tõele. Me oleme teinud OECDga liitumise avalduse, ja vaadates, millised rikaste riikide klubi liikmed on kirjutanud seadusse koondamishüvitise, näeme et peaaegu mitte ükski, või kui, siis on räägitud ühe kuupalga suurusest hüvitisest. Küll on mitmetes riikides erialaliidud leppinud tööandjaga kokku töökoha kaotamise hüvitised ja ma ei näe põhjust, miks riik peab ette kirjutama, kui suur see on.

Nestor: Märksõna «turvaline paindlikkus» tähendab tuleviku Eesti tööelus, et vähem reguleeritakse seadusega ja rohkem kollektiivlepingutega. Kuna töösuhte pooled pole võrdsed, siis õige koht, kus midagi kokku leppida, on harukondlikud ning tööandjate ja ametiühingute keskorganisatsioonide lepped. Praegu on kogu probleem selles, et paindlikumaks me justkui läheme, aga töötaja arvelt, ja ka tööandja võit on kahtlane. Võidavad need, kes on orienteeritud odavale tööjõule.

Suuder: Eelnõu kohta ongi väidetud, et see on odava töötaja seadus.

Kriis: Kes seda öelnud on, peaks selle väite ka sisustama.

Nestor: Kui võib, siis ma sisustan. Ettevõttes on tulud ja kulud, hõivega seotud kulud on palgad, maksud, hüvitised. Eelnõu muudabki ettevõtte kulude poolt, see väheneb.

Lang: Kas Eesti peaks liikuma selle poole, et tööturu pooled lepivad ise või erialaliitude kaudu kokku töölepingu tingimustes, või ütleme, et Eesti inimene on nii loll, et pole võimeline milleski kokku leppima ja appi peab tulema tark isa riigi näol? Olen veendunud, et läbi rääkides on võimalik paljus kokku leppida. Ja eelnõu paragrahv kaks ütleb: seadusest kehvemat lepingu tingimust ei tohi kohaldada. Seega on Taliga öeldu vale.

Maripuu: Me tahame, et töötaja oleks haritud ja kõrgepalgaline, ning on aeg saada aru, et Eesti pole allhankemaa, vaid eesmärk on saada põhjatäheks. Sellesse peavad panustama nii tööandjad kui töövõtjad.

TALO juht Ago Tuuling: Elukestev õpe on kindlasti vajalik, aga kui võrrelda näiteks Taaniga, siis meil on selleks eraldatud 0,16–0,18 protsenti SKTst, seal 1,8 protsenti. Need arvud on suurusjärgu võrra erinevad.

Nestor: Töötaja materiaalse vastutuse pool – siin on suure progressiivsuse lipu all mindud tagasi Nõukogude aega, mil võis panna terve poepersonali riigile puudujääki kinni maksma. On päris kindel, et kui poemüüjad hakkavad kollektiivselt miinust maksma, siis poes keegi enam töötada ei taha.

Lang: Vabandust, Eiki, aga see pole nii. Kollektiivne vastutus on ka praegu, kuna võlaõigusseadus kehtib, ja kohtud on seda ka rakendanud.

Taliga: Kui me kuuleme poolte väidetavast võrdsusest, siis kui tasakaalus see eelnõu on? Tööandjal on õigus sätestada leppetrahvid juhuks, kui töötaja rikub lepingut. Eelnõust ei leia aga silpigi selle kohta, et leppetrahvid võiks olla mõlemapoolsed. Kui töötajal peaks tekkima kahju, sest tööandja lõpetas lepingu, saab töötaja nõuda ainult «mõistliku» kahju hüvitamist, sellele ei tohi liita saamata jäänud tulu.

Maripuu: Leppetrahvi saab kokku leppida, see võib täiesti olla mõlemasuunaline. Kui kahju on tekitatud, tuleb minna kohtusse ja tööandja peab tõestama, et kahju on tekitanud töötaja ja et tööandja ise on andnud töötajale piisavalt infot ning teinud kõik, et raske hooletus olemata jääks.

Lang: Ma tahaks hajutada teie illusioonid – see põhimõte kehtib, lõhkumine ja varastamine tähendab vastutust, see pole üldse küsimus. Küsimus on hooletuse tõttu tekitatud kahjus, tööandja saab siin esitada nõude kolme kuu palga ulatuses. Aga jätame need jutud, et tahtlikult tekitatud kahju ei peaks hüvitama. Ning solidaarne vastutus on võlaõigusseaduses sees, see pole midagi uut.

Petersoni väitel toob Taani mudel streigilaine

Üleminek Taani mudelile, kus olulised tingimused lepitakse kokku tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide vahel, tähendab Eestis suurt streigilainet, hoiatas transpordi ametiühingu juht Peep Peterson.

Peterson andis mõista, et kui töötajailt võtta ära seadusega tagatud õigused ning panna need sõltuma kokkulepetest tööandjaga, muutuvad läbirääkimised väga pingeliseks. «See toob kaasa massilised streigid,» rõhutas Peterson.

Ametiühingujuhi sõnul ei ole neid töötajate organisatsiooni eelnõu ettevalmistamisse sisuliselt kaasatud ning debatilegi tuli transpordi ametiühing eesmärgiga saada Maripuult selge lubadus koos ametiühingutega laua taha istuda.

«Ma nõuan, et streigivabariigi väljakuulutamise asemel istutaks maha ja tehtaks koos rohkem tööd,» sõnas Peterson. (PM)