Mere poolt alla neelatud rannad ja suvise kuumuse eest pelgupaika pakkuvad suusakuurordid – selline saatus ootab Maad homme avalikustatava ÜRO aruande järgi, kui inimesed oma eluviise ei muuda.

Tuhatkonna maineka teadlase kauaoodatud kliimamuutuste uuring keskendub peamiselt üleilmse soojenemise tagajärgedele. Näiteks viimase 13 aasta jooksul on teadlased mõõtnud 12 soojarekordit. Liustikud, lumikate ja igikelts on kahanenud mõlemal poolkeral.

Kui kasvuhoonegaaside õhku paiskamine jätkub, võib temperatuur maakeral aruande järgi muutuda aastaks 2100 keskmiselt kolm kraadi soojemaks, pessimistlike arvamuste kohaselt aga koguni 4,5 kraadi, vahendas Guardian.

Kuumus ja tormid

Temperatuuri tõus tähendab omakorda ebastabiilset ilma, torme, tsükloneid ja üleujutusi ehk kõike seda, millega paljudel riikidel on viimastel aastatel üha rohkem tulnud rinda pista. Alpides võib sulada lumi, Lõuna-Euroopas muutuda ilmad nii kuumaks, et suvel tuleb sealt mägedesse pelgupaika otsima minna.

Positiivne on paljude teadlaste arvates vähemalt see, et inimkond on hakanud oma osa kliimasoojenemises tunnistama.

«Oleme nagu alkohoolikud, kes on jõudnud probleemi tunnistamiseni,» tõdes Exeteri ülikooli kliimaga tegelev teadlane Peter Cox Guardianile.

Rahvusvahelise kliimakomisjoni tegevus pole jäänud ka kriitikata. Ühelt poolt süüdistavad paljud Antarktika-uurijad ÜRO gruppi liigses konservatiivsuses, sest viimane ennustab, et külmim kontinent jääb esialgu suurtest sulamistest puutumata.

Austraalia õudused

Viimati vapustasid kliimasoojenemise tõttu saabuvad arvatavad õudused Austraaliat. Sealsele suurlinnale Sydneyle ennustavad kohalikud teadlased veel mustemat tulevikku kui rahvusvahelised uurimused. Aastaks 2070 võivad kaduda Sydney supelrannad ja kogu piirkond muutuda kõrbeks, teavitas uudisteagentuur AFP.

Ennustused on austraallaste seas vallandanud arutelu Kyoto kasvuhoonegaaside piiramise protokolli üle, sest Austraalia on üks riike, mis on kindlameelselt keeldunud leppega ühinemast.