| Haigla ülemarst Merike Salumäe rääkis kabineti
avamisel, et seda hetke on oodatud kaks aastat, kirjutab Valgamaalane.
«Siinne teenus on nõutud ja vajalik,» ütles Salumäe. «Nüüd on meil
ruum olemas ja selles töötavad väga hästi koolitatud inimesed.» Tohter nimetas
günekoloog Aive Kalininat, kes on tema sõnul noorte hulgas hinnatud arst, ja
ämmaemand Daina Kaskat.
Muutub mõttemaailm
Ülemarst rõõmustab, et nimetatud spetsialiste saab kasutada ka
koolide terviseedenduslikus töös, sest paraku on terviseõpetus kui õppeaine
mitmetes haridusasutustes lakanud. Küllap tunnetab noor teatud kindlust, kui tal
on võimalik vastuvõtule pöörduda sama inimese juurde, kes käis koolis
rääkimas.
Ruumivalikut põhjendades (kabinet 246 naistenõuandlas) rääkis
Salumäe töö ümberkorraldamisest sel moel, et samal ajal selles haiglaosas
vastuvõttu ei toimu. Nii viiakse miinimumini võimalus kohtuda ema või
õpetajaga.
Ka Aive Kalinina rõhutas, et ootamatud trehvamised on
välistatud.
1998. aasta sügisel Valga haiglas alustanud arst rääkis, et mõte
noorukite nõustamise vajadusest on kolleegidega jutuks olnud pikemat aega.
Oma vastuvõttudel täheldas ta, et pooled patsientidest on noored.
Kuid nende avamiseks jääb 15–20 minutist väheks, kindlasti kulub selleks
vähemalt pool tundi. «Sageli tuleb algul rääkida sellest, kuidas tal koolis
läheb või millega vabal ajal tegeleb. Nii tekkis reaalne vajadus tööd
diferentsida,» koges Kalinina.
Tema sõnul andis nõustamisteenuse alustamiseks olulise impulsi
ämmaemand Daina Kaska, täpsemalt tema lõputöö meditsiinikoolis, samuti tundis ta
haigla juhtkonna ja maavalitsuse toetust.
Kaska ütles, et tema diplomitöö eesmärk oli uurida noorte rahulolu
naistenõuandlas pakutavate teenustega. Enim tulid seejuures jutuks murdeea
probleemid üldiselt, rasestumisvastaste pillide kiirem kättesaadavus ja
suguhaigused. Ta sai teada, et nii mõnedki on abi käinud otsimas Tartus ja omal
ajal Otepääl.
Ämmaemand läbis saja akadeemilise tunni mahus noorte nõustamise
baaskoolituse.
Eesti Seksuaaltervise Liidu tegevdirektor Marko Nummert rääkis, et
noorte nõustamise kasulikkust on võimalik mõõta rahas ülekantud tähenduses. Ta
tõi näiteks HIVi, mille puhul ennetusöö on 30 korda odavam kui hilisem ravi (ühe
HIV-positiivse ravi aastas nõuab umbes 100 000 krooni maksumaksja raha).
On teada, et nõustamine muudab noorte mõttemaailma – nad lihtsalt
teavad rohkem kui teised. See on kaudne tähendus.
Nummerti sõnul on liidul kokkulepe kondoomide maaletoojaga, kes
nõustamiskeskuste kogu võrgustikule annab tänavu 40 000 kondoomi. «Kuid neid
jagavad ka teised,» ütles ta.
2000 kaitsevahendit andis Valga kabinetile üle maavalitsuse
terviseedenduse vanemspetsialist Leili Saluveer. Tema kinkekott sisaldas ka
temaatilist noorte õpetamiseks vajalikku kaasaegset tehnoloogilist vahendit ehk
mulaaþi, mille sel aastal peaksid saama kõik maakonna koolidki. «Toetame teid ka
finantsiliselt,» lubas ta.
Kaks korda nädalas
«Kõigepealt tahame endast märku anda, astuda sammu noortele
vastu,» ütles Aive Kalinina. «Kuulata, millised on nende huvid. Me ei pruugi
leida vastuseid kohe kõigile küsimustele, kuid võime aidata leida õige inimese,
kes saab aidata raskete otsuste langetamisel. Tahame areneda noortega koos ja
koostöös.»
Abi tähendab nii neljasilmavestlusi eelnimetatud kabinetis kui
loenguid-koolitusi.
Kalinina ennustab, et kabineti külastajaid võiks aastas kokku
tulla saja ja kahesaja vahel. Esialgse kokkuleppe järgi rahastab haigekassa
sadat esmavisiiti.
«Enamik projekte on siiani suunatud tagajärgedele. See on
ennetav,» on Kalinina rahul.
Valga haigla sünnitusosakonna juhataja Eevi Ahun aga näeb
perspektiivis juba ka perenõustamiskeskuse avamist. «Kui noorel on mure, näitab
see, et midagi on maha magatud. Kõik algab perest,» sõnas ta.
Noorte tasuta nõustamiskabinet on avatud kahel korral nädalas –
neljapäeval kell 16–19 (Kalinina) ja teisipäeval kell 9–13 (Kaska). Nii ühel kui
teisel juhul võib avaneda võimalus rääkida mõlemaga. Oodatud on nii neiud kui
noormehed vanuses kuni 24 eluaastat (kaasa arvatud). |
