|
«Ühepäevaperemehe mentaliteet maksab nüüd valusalt kätte,» teeb kogenud
metsamees järelduse. Positiivset ta Eesti metsatööstuse tulevikule mõeldes ei
näe, kirjutab Virumaa Teataja.
Ligi kaks aastakümmet on Eesti metsades aina
raiutud. Üheksakümnendate aastate suures metsaraiumise tuhinas ei pööratud aga
tähelepanu uute metsade istutamisele. Ja seegi, mis istutati, on sageli
hooldamata.
«Põhilised liigid, mis nendel raiesmikel nüüd kasvavad, on vaarikas,
pihlakas, toomingas. Aga kas see on siis tulevikumets meie metsatööstuse jaoks,»
on Marmelt Riibe murelik.
«Järeltulevate põlvede eest on sisuliselt metsa nii laastatud kui
varastatud,» annab ASi Kasepuu saeveski omanik Marmelt Riibe olukorrale
hinnangu.
AS Kasepuu püsib
AS Kasepuu alustas 1993. aastal. «Oleme suutnud püsima jääda, sest teeme
kõikvõimalikke metsatöid. Toodame saematerjali, saeme teenustööna palke
laudadeks, puhastame võsast elektriliinide aluseid,» loetleb Riibe oma firma
ettevõtmisi. Üheks püsimajäämise põhjuseks peab ta ka seda, et mitu ümbruskonna
väikest saeveskit on toorainepuuduses oma tegevuse lõpetanud. Samuti pole tema
firma käive võrreldav kümne aasta tagusega.
«Kui siis oli meie aastakäive 1,3 - 1,4 miljonit krooni, siis praegu on see
kõigest 0,8 miljonit,» räägib Marmelt Riibe. Väikefirmat aitab elus hoida veel
see, et saetööstuse kõik jäägid kasutatakse maksimaalselt ära. Kas
küttematerjaliks või loomadele allapanuks. Nii läheb tekkinud saepuru Vajangul
asuvatesse OÜ Markilo sigalatesse allapanuks.
ASi Kasepuu Vajangu saeveskis teevad palkidest laudu Enn Mikk, Artur Karron
ja Aarne Merila - kogenud saekaatrimehed, kes töötanud firmas aastaid. «Kui
algul sai töötatud kahes vahetuses, siis nüüd on tooraine nappus sedavõrd terav,
et ühe vahetusega saavad kõik tööd tehtud,» räägib Artur Karron. Enamaks
toorainet lihtsalt ei jätku.
Raske aasta metsamehele
Marmelt Riibe on ka 100 hektari erametsa omanik. Rohkem kui tänavune talv,
mis jaanuari keskpaigani raskendas metsameeste tööd pehmete ja poriste teede
tõttu, mõjutas nende tegemisi kuiv ja kuum suvi.
«Põud tegi väga palju kahju metsakultuuridele. 80 protsenti puudest, mis ma
kevadel istutasin, hävitas põud ära, sest meie kandis suvel sademeid peaaegu
polnud,» kõneleb Marmelt Riibe.
Istutatud puude hulk polnud suur, kuid ka need kaks hektarit, mis sai
istikutega kaetud, nõudsid nii tööd kui kulutusi. Aga see polnud põuase suve
ainuke löök. Istandused, mis olid seni metsakahjuritest puutumata, langesid
nende saagiks. «Soe ja kuiv suvi oli kahjurite paljunemiseks siinkandis igati
soodne,» nendib Riibe.
Metsameeste raskele olukorrale näeb ta ajutist leevendust sanitaarraiete
tegemises. «Metsamehena olen kursis, et riigimetsades on küllaldaselt tuultes
murdunud ja ka kuivanud puid, mis vajavad koristamist ja sobivad kütteks. Siin
saab kas või meie väike firma oma õla alla panna ja minu firma metsameestel
oleks tööd ja leiba,» näeb Riibe olukorrast väljapääsu.
Tõrmas tegutseva puutreppide ja metalltaladel puuastmetega treppide
valmistamise ja paigaldamisega tegeleva Tammiku Trepid ja Põrandad OÜ juhatuse
liige ja tegevdirektor Raivo Krumm on tooraineprobleemidega meie puidutööstuses
hästi kursis.
Toorainenappus on tuntav
Puidutööstuses on tekkinud toorme hankimisega tõsiseid probleeme ja
hüppeliselt on kasvanud hinnad. Nii on läinud tamme- ja männispoon ühte
hinnaklassi, mis on üllatav areng.
«Ilmselt läheb meie kvaliteetne männipalk väga suures mahus jõudsalt
arenevale ehitusturule,» arvab firmajuht. Kuid defitsiidiks on muutumas ka
kvaliteetne kuusepruss, teab Krumm rääkida. Venemaa palgiturule firmajuht ei
looda, sest selle turu käitumine võib olla ettearvamatu, mida ajalugu on
korduvalt näidanud. Järjest enam tuleb harjuda Euroopa hindadega. Ka
puiduturul. |
