Sellise paralleeli võib tuua prominentse ülemaailmse majandusuuringute organisatsiooni Conference Board värskest ülevaatest töö tootlikkuse trendidest maailmas 2006. aastal, kirjutab Äripäev.
Uuringu järgi oli tootlikkuse kasv Eestis esialgseil andmeil mullu Läti järel Euroopa Liidu kiireim ehk 7,4 protsenti. Kui aga vaadata, kui palju Eesti tööline ühe tunniga riigi SKPsse lisandväärtust andis, siis see on meil rohkem kui poole võrra väiksem kui täna ELi jõukaimate seas viiendat positsiooni hoidval Soomel.
Rahas väljendatuna vastavalt 20 dollarit (237 Eesti krooni) ja 45 dollarit (536 Eesti krooni) 2006. aasta vääringus. «Ma arvan, et neid andmeid võib niimoodi võrrelda küll,» kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.
«Kuid see ei tähenda, et eestlane töötaks soomlasest kaks korda aeglasemalt. Siin peegelduvad eelkõige erinevused tootmise struktuuris. Kas teed killustikku või teed klavereid, siin on suur vahe,» ütles Kuum.
Ei ole saladus, et Eestis on siiamaani stimuleeritud tööstust, mis kasutab kohaliku odava tööjõu eelist. See on loomulik arengu järjekord, kuid esiviisikut sihtides on vaja hüpet kvalitatiivselt uuele tasandile. Tänased esiviisiku riigid konkureerivad innovatsiooniga - uute tehnoloogiate ja toodetega.
«See näitaja peaks meid innustama tootmise struktuuri arendama ja innovaatilised olema,» ütles Kuum. Ehk inimene, kes enne saagis laudu, hakkaks nüüd klavereid tegema. Et klaver maha müüa, peab see olema parem, mitte odavam, ja selleks on vaja innovatsiooni, näitlikustas Kuum.Toimetas Kaire Uusen, PM online |