| Kogenud arst ja tervishoiuametnik Peeter Mardna peabki sellist umbes kahekordset vahet õiglaseks, kirjutas SL Õhtulehe ajakirjanik Kadri Paas. Samal ajal kui arstid võitlevad 16 632 ja õed 9240 krooni suuruse miinimumpalga eest, ei paista haiglajuhtide suurt palka vaadates rahakitsikust kusagilt. Haiglatelt saadud andmete põhjal oli mullu konkurentsitult kõige kõrgema palgaga Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, kelle palk küündib 65 000 krooni ligi. «Kliinikumis on üle 3000 töötaja – umbes 500 arsti, 1000 õde ja 700 hooldustöötajat. Mullune käive oli ligi 1,25 miljardit krooni,» kirjeldab Siigur haigla mastaapsust. Keskmine arst teenis seal pisut üle 26 000 krooni kuus. Ida-Tallinna keskhaigla turundusjuhi Andra Altoa sõnul jäi tolle haigla palga- ja lisatasuastmestik mullu samaks nagu aasta varemgi. Järelikult teenis 1800 töötajaga haigla juht Ralf Allikvee kuus 45 735 krooni. Põhja-Eesti regionaalhaigla jättis juhatuse liikmete mulluse palga ütlemata. 2005. aastal maksti seal juhatuse esimehele Tõnis Allikule aastaga 700 000, peaarstile Andres Ellamaale nelja kuuga aga 161 000 krooni. Kogenud arst, omal ajal Ida-Tallinna keskhaiglat juhatanud ning praegu tervishoiuameti järelevalveosakonda juhtiv Peeter Mardna arvab, et haiglajuhi palk peaks sõltuma arsti palgast. «See oleks minu arvates kõige õiglasem ja läbipaistvam. Praegu on nii, et haigla juhatus küsib palka, nõukogu arutab ja siis maksabki,» arutleb Mardna. Tema teada teenib näiteks Allikvee kuus kaks keskmist arstipalka ning selline suhe olekski Mardna arvates õiglane. Samas lisab ta, et haiglajuhile makstakse tavaliselt lisaks telefonikõnede ja vahel veel ka eraauto kasutamise hüvitist. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
kõik galeriid
